Parki hakati nimetama mõistuse ja loogika pargiks. Kui Louis XIV oma eluruumide akendast välja vaatas, avanes vaade lõpmatusse kaugusesse. Parki kaunistavad mütoloogiliste tegelaste skulptuurid, purskkaevud, labürindid. Pargiskulptuuride kallal asusid 1661. a tööle 50 Prantsusmaa parimat kujurit. Nad kõik olid kunstiakadeemia liikmed. Kõigepealt valmistati kipsmudelid, mis pandi ajutiselt alleedele vaatamiseks. Kuningas otsustas, kas kipskuju on väärt pronksi valamist või marmorisse raiumist. Versailles' lossi pargis on üle 300 kuju - see on suurimaid vabaõhumuuseume maailmas. Pargis on Neptunuse tiik. Neptunus paiskab oma suust 23 meetri kõrgusele 44 veejuga. Thetise grotis imiteerib veekell linnulaulu ja neli Apolloni hobust liiguvad hääletult üle vee. Versailles' lossi parki ehitati minituurne sõjalaevastik, et tiigil merelahinguid pidada. Raske oli pargi jaoks vajaliku veehulga kohaletoimetamine. 1665
· 1940 Kool sai nimeks Tallinna II Keskkool. Aulast kõrvaldati marmortahvel, võeti maha poiss. · 1941 Kooli nimetati Tallinna II Gümnaasiumiks. Taastati marmortahvel, taaspüstitati poiss · 1942 Hakati tegema koolisõrmuseid · 1944 9. märtsi pommistamise tõttu katkes kooli töö. Kool korraldati ümber Tallinna II keskkooliks · 1945 Aulast kõrvaldati marmortahvel · 1948 Hävitati poiss · 1950 Aulast kõrvaldati ja hävitati Kalevipoja kipskuju · 1952 Lõpukella traditsioon · 1954 Kool muudeti segakooliks · 1956 Korraldati esimene vilistlasõhtu · 1958 Valmis väike maja · 1971 Avati vilistlase G.Lurichi bareljeef · 1981 Tähistati kooli 100. sünnipäeva. Avati päevakohane mälestustahvel E.Peterson-Särgavale · 1982 Esimest korda tähtistasid abituriendid lõpukella rahvariietes · 1988 Valmisid raskejõustikuruumid võimlaaluses keldris · 1989 Taasilmus õpilasalmanahh ,,Realist"
Köler oli Eesti rahvusliku kunsti rajaja. Skulptuur oli klassitsistlik. Eelistati antiikteemasid. Skulptoristidest August Weizenberg. Temal oli ka akadeemiline hariduslik taust, nagu ka Kõleril. Stiil, mida akadeemiates õpetati oligi seda sorti kunst, mida hiljem viljeleti. Weizenbergi köitsid kirjanduskangelased (nt Hamlet). Samuti kujutas allegooriat, kus tähenduse liitis inimfiguurile. Linda kuju Linda pargis on Weizenbergi poolt loodu koopia (kipskuju järgi valati pronksi). Weizenberg oli klassitsistlik kunstnik. Amandus Adamson ,,Kalur Muhu saarelt". Amandus üritas arendada realistlikku suunda. Amandus Adamson ,,Laevu viimane ohe", ,,Maadleja Georg Lurich", ,,Russalka monument". EESTI KUNST 19. Ja 20.saj VAHETUSEL Tekkis kunstielu ning suudeti lahti öelda Peterburi ja Düsseldorfi Kunstiakadeemiate väljast. And Laikmaa õppis omal käel Peterburis. Peterburis oli tollel ajal kunstikeskus. Ta õppis Düsseldorfi Kunstiakadeemias
veoauto, lokirullid; c. mõte-tüüpi sõnad, nt katteleht, tõkkepuu, tõlkelaen, seemnevili. 3. Kui täiendsõna väljendab põhisõnaga tähistatuainet või materjali, siis võib olenevalt konkreetsest sõnast esineda kas nimetav või omastav. Üldpõhimõte on, et nimetavalist liitumist kasutatakse juhul, kui liitsõna sisuliseks keskmeks on põhisõna, nt vaskpott = pott, mis on vasest (tehtud), klaashelmes, kipskuju, paberraha, palkmaja, pitspluus, plekk- karp, sametkleit, teivasaed. Ja vastupidi, kui liitsõna põhisisu kannab täiendosa ning põhiosa väljendab täiendsõnaga väljendatu hulka, kuju, liiki vms, tarvitatakse omastavat, nt klaasitükk, liivakoorem, tammepuu, metsamüür, lumevaip, rauakild, pilveloor, veesammas. Sageli on niisuguse liitsõna täiendosa tarvitatav liitsõna asemel, nt klaasitükk = klaas, tammepuu = tamm, lumevaip = lumi
annaabi.ee 
