26 16,25 213 50oC 15,63 24 15 25 15,63 24 15 5. Järeldus Antud katses kasutatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati vett 51% algsest kipsi kaalust. Sellise veekogusega tekkis kipsitaignast kook keskmiselt diameetriga 18,6 cm. See on veel viimane piir, mida loetakse normaalkonsistentseks. Katsetatav kips hakkas tarduma 16,5 minuti pärast alates kokkusegamise hetkest ning 18 minuti ja 48 sekundi jooksul tardus see täiesti. Kivinemine erinevatel tingimustel mõjutab painde- ja survetugevust. Katsest oli näha, et katsekeha, mis kivines kõrgemal kuumusel (50oC), oli tugevam, sest selle painde- ja survetugevus olid suuremad (5,74 N/mm2, 15,63 N/mm2) kui selle katsekeha omad, mis
grammist. Jahvatuspeensuse protsendi tõus põhjustab kipssideaine tugevust. Katses pole jahvatuspeensus just kõige suurem, seega ka kipsaine pole kõige tugevam. Teiseks määrati kipsitaigna normaalkonsistentsi. See näita vee hulka, mis tuleb võtta kipsi esialgsest massist. Kasutatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati 50 % vett algsest kipsi kaalust, milleks oli 300 g. Sellise veekogusega tekkis kipsitaignast koogike diameetriga 185 mm. Lubatud koogi diameetriks oli 180 5 mm, seega antud katse taigna normaalkonsistents on paigas. Raado konspektis lugedes, saab leida, et taignasse lisatakse ~50..70 % vett. Seega meie katse 50 % on piisav kogus. Kolmandana määrati kipsitaigna tardumisaegasid. Katsetav kips hakkas tarduma, ehk nõel vajus nõela kukutamisel taignasse 38 mm sügavusele (algne 40 mm), kui taigna kokkusegamisest oli möödunud 13 minutit ja 45 sekundit
25 37.4 31.4 23 14.38 12 2 600C 16.46 25 15.63 56.4 47.4 28 17.50 3 28 17.50 6. JÄRELDUSED Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramisel kasutatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati vett 52% algsest kipsi kaalust. Sellise veekogusega tekkis kipsitaignast kook keskmiselt diameetriga 18,4 cm. See on veel viimane piir, mida loetakse normaalkonsistentseks. Katsetatav kips hakkas tarduma 29 minuti pärast alates kokkusegamise hetkest ning 3 minuti ja 40 sekundi jooksul tardus see täiesti. Kivinemine erinevatel tingimustel mõjutab painde- ja survetugevust. Katsest oli näha, et katsekeha, mis kivines kõrgemal kuumusel 60oC, oli tugevam, sest selle painde- ja
Kipsi omadused sõltuvad lisatava vee hulgast, sellepärast kasutaksegi mõistet normaalkonsistents, mida määratakse Suttardi viskosimeetriga. Erineva veehulgaga saab erinevad tulemused. Mida rohkem lisatakse vett, seda väiksem on saadava tehiskivi tugevus. Tugevust suurendatakse vee väljakuivatamisega. Katsetatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati vett 50% algsest kipsi massist ehk 150 g, siis tekkis kipsitaignast koogike diameetriga 106 mm. Lubatud koogi diameetriks oli 180 ± 5 mm. Normaalkonsistents saadi 55% ehk 165g g vett, mis tekitas koogi 180 mm, mis on väga hea tulemus. Kolmandana määrati kipsitaigna tardumisaegasid. Tardumisaega mõjutab samuti kipsi jahvatuspeenus ja vee kogus. Katsetatav kips hakkas tarduma 20 minuti pärast alates taigna kokkusegamisest. Tardumine lõppes 31 minutit ja 00 sekundit pärast taigna kokkusegamist. Tardumise pikkus oli 10 minutit ja 30 sekundit.
kipssideaine haprust. Teisena miiiirati kipsitaigna-nbrmaalkonsistentsl. See nriruU vee hulka, mis tuleb v6tta kipsi esialgsest massist. Kasutatav kipsitaigen oli normaalkonsistentne, kui kipsile lisati vett 52yo algsest kipsi kaalust, mjlleks oli jOb g. Sellise veekogusega tekkis kipsitaignast koogike diameetriga 18,2 cm:182 mm. Lubatud koogi diameetrifs ofi tao + 5 mm, seeia antud katse taigna normaalkonsistents on paigas. Saadava kipskivi omadused soltuvaJ-ir."ir"J iee hulgast (tavaliselt piirides <50-7oyo), selleks kasutaiaksegi normaalkonsistentsi
suhteliselt kerge, mehhaaniliselt kergelt töödeldavad. Puudusteks on suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus. Tuleta meelde, kuidas saadakse papiga ketud kipsplaadid? Kipsitaigen valatakse ühtlase kihina liikuvale papiliinile, pealt kaetakse taigen teise papiga ja valtsitakse kokku. Valtside vahelt tulev lint tükeldatakse vajaliku pikkusega plaatideks ja suunatakse kuivatisse. Tuleta meelde, kuidas saadakse kips-kiudplaadid? Koosnevad kipsitaignast ja mingist kiudainest. Papiga neid ei kaeta. Kiuline täiteaine toimib sarrusena ja annab plaatidele teatava pingetugevuse, mis on siiski väiksem kui papiga kaetud plaatidel. Millistest komponentidest koosneb ksüloliidi- segu? Ksüloliit koosneb magneesiumsideainest, sõelutud saepurust, magneesium-kloriidi vesilahusest ja pigmendist. Kuidas saadakse asbestvill? Saadakse kui asbestkivim purustada ja saadakse kohev mass-asbestvill Millest koosnevad eterniit-plaanid? Asbest-tsemendist
uste ja akende piirded). Tehismarmor kujutab endast lihvitud ja poleeritud krohvi. See tehakse mingi tugeva sideaine taignast (kõrgtugev kips, valge tsement), millele segatakse juurde pigmenti. Taigen segatakse nii, et ta jääks kirju. Segu kantakse pinnale ja peale kivistumist lihvitakse üle. Saadakse pind, mis meenutab poleeritud marmorit. Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel. Tehismarmori saamine on väga töömahukas ja erioskusi nõudev. Stukk-krohv tehakse kipsitaignast, millele segatakse juurde tardumise aeglustajat. Krohvi pind töödeldakse reljeefseks mingi kindla mustri järgi. Stukk-krohvi valmistamine on väga töömahukas ja tema kasutamine tuleb kõne alla eritellimuste puhul. 9.7. KUIVSEGUD Kuivsegudeks nimetatakse valmis ehitussegusid, milledes puudub ainult vesi. Kuivsegusid turustatakse paberpakendis. Pakendil on antud segamisõpetus ja vajalik vee hulk. Kuivsegud
Tehismarmor. See kujutab endast lihvitud ja poleeritud krohvi. Tehismarmorit tehakse mingi tugeva sideaine taignast, millele segatakse juurde pigmenti. Sideainena kasutatakse kõrgtugevat kipsi või valget tsementi. Taigen segatakse nii, et see jääks kirju. Segu kantakse pinnale. Pärast kivistumist lihvitakse see üle. Saadakse pind, mis meenutab poleeritud marmorit. Tehismarmorit kasutatakse sisetöödel. Sellega töötamine nõuab erioskusi. Stukk-krohv. Seda tehakse kipsitaignast, millele segatakse juurde tardumise aeglustajat. Krohvi pind töödeldakse reljeefseks mingi kindla mustri järgi. Stukk-krohvi kasutatakse ainult esindushoonete sisetöödel. -------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 1. Mida nimetatakse dekoratiivkrohvideks? 2. Kuidas saadakse terrasiitkrohvi? 3. Kuidas kasutatakse killustikkrohvi? 4. Kuidas kasutatakse pritskrohvi? 5. Kuidas kasutatakse stukk-krohvi? 6
Vaheseinapaneelide mõõdud vastavad seina suurusele. Neid paneele on Eestis tehtud kupsist, saepurust ja liivast, vahekorras 1;1;1. Paneelide paksus 60-120mm. Paneelid on mõeldud mittekandvateks vaheseinteks. Kipsplaadid Kujutavad endast 6-22mm paksusi plaate, mis on kahelt poolt kaetud õhukese papiga. Papp annab plaadile küllaldase paindlikuse. Plaatide laius on tavaliselt 1,2m ka pikkus 2,4-3m. Eestis kipsplaate ei toodeta. Kipskiudplaadid koosnevad kipsitaignast ja mingist kiudainest. Pappiga neid plaate ei kaeta. Kiudaine toimib sarrusena ja annab plaatidele teatud paindetugevuse, mis on siiski vähem kui pappiga kaetud plaatidel. Plaatide paksus 10-22mm ja suurus 1,2x2,6-3,0m. Arhitektuurilised detailid kujutavad endast mitmesuguseid keerukama kujuga detaile. Valatakse nad vormidesse, mis on enamasti võrdlemisi keeruka kujuga. Suuremaid detaile sarrustatakse nõõri võit traadiga. 49. Katusekatte- ja hüdroisolatsioonimaterjalid.
annaabi.ee 
