ga. Solod levib metsastepi- ja stepinõgudes. Solonets Sooldunud muld, mille pindmises kihis lahustuvad soolad puuduvad, kuid on rohkesti neeldunud Na +. Solonets võib kevadel ja suvel, kui ülekaalus on aurumine, muutuda solontsakiks või sügisel, kui sademed ületavad aurumise, tekkida solontsakist. Perioodilise läbiuhtumise korral võib solonets areneda solodiks. Levib stepi-, kuivstepi- ja kõrbevööndeis, parandamise võtteiks on kipsimine ja väävelhappega hapestamine. Solonets Solontsakk Sooldunud muld, mille pindmises kihis on üle 1% lahustuvaid sooli ning mis on küllastunud neeldunud Na+-ga. Solontsakk tekib kuivstepi- ja kõrbenõgudes vee aurumise tagajärjel, soolajärve kuivamisel, aga ka kuival aastaajal solonetsist. Teket soodustab ebaõige niisutamine maaviljeluses
Alates 1964. aastast kasutuses pneumaamtiline lubiväetiste laotamise tehnoloogia. Lubiväetistena on kasutatavad ka paekivijahu ja dolomiidijahu, mida on lihtsam laotada Muldade lupjamisel tuleb lähtuda nende lubjatarbest. Kui majanduslikult ei ole võimalik kõiki põlde lubjata täisnormiga, on kasulikum anda olemasolev kogus väiksema normiga aga suuremale pinnale. Esimeses järjekorras tuleb lubiväetis anda mulla happesuse suhtes kõige tundlikumate kultuuride külvi alla. Muldade kipsimine Varem arvati ekslikult, et muldade kipsimine asendab lupjamist, kuna kips mõnikord suurendas liblikõieliste saaki (väävlivaestel muldadel). Tegelikult suurendab kips mullas aktiivset happesust. Kipsi kasutamine tuleb kõne alla stepis soolakulistel muldadel, kus mulla neelavas kompleksis on palju naatriumi ioone. Toiteelemendid mullas Lämmastik Ainus element, mida ei sisalda mulla mineraalosa. Lämmastikuvarude kandjaks on mulla orgaaniline aine
Kui majanduslikult pole võimalik kõike lubjata, siis tuleks normi vähendada ja pinda suurendada. Kõigepealt tuleks anda tundlikumatele kultuuridele nt. punane ristik (põldheina ja ristiku all olevatele põldudele. Teisejärguliselt lubjata rukki, nisu, talivilja põllud. Tuleks anda külvieelse mullaharimise alla, seega neutraliseeritakse idanemiskeskkonda. Kõige rohkem on kasutuses plinkritolm. Muldade kipsimine Varem arvati, et kipsimisega on võimalik asendada lupjamist ekslik, kuna kipsimise toimel suurenes liblikõieliste saak, kips andis väävlit. Kips suurendab aktiivset happelisust. [M-]-Na-Na + CaSO4 [M]=Ca + Na2SO4 uhutakse laskuva veevooluga ära. Meie muldi pole vaja kipsida. TOITAINETE NEELDUMINE MULLAS Gedroitsi 5 neeldumise liiki: 1. Mehaaniline neeldumine avaldub mulla filtreerimisvõime kaudu st. muld toimib nagu
annaabi.ee 
