on 0.00001 Pa). Mida detsibellides mõõdetakse? (valemi leiate kuulmise loengukonspektist) 16. Kirjelda tasakaalumeele toimemehhanisme ning seoseid nägemismeelega. Oimuluu püramiidi osas paiknev tasakaaluelund, koosneb esikust ja kolmest poolringkanalist, mis on täidetud endolümfiga (vedelik), esikus asuvad tähnielundid, millel paiknevad sensorrakud (karvarakud). Retseptorid- Karvarakud (karvakesed - stereotsiilid ja 1 pikk kinotsiil) Stiimuli tüüp- Mehhaaniline. Endolümfi liikumine. Raskusjõud. Juhteteed- Retseptorrakk VIII kraniaalnärvi vestibulaarnärvi neuroni perifeerne jätke neuroni keha (ganglionis) - sama neuroni tsentraalne jätke (aksonite kogumid) - lähevad edasi piklikaju tuuma ja väikeajju Infot vastuvõtvad ajupiirkonnad- piklikaju vestibulaartuumad ja väikeaju Tasakaalumeelega seotud nn vestibulaar-okulaar-refleks kujutise stabiilsuse hoidmiseks
Kõrgemate helide korral võngub kaasa ainult ovaalakna lähedal oleav perilümfi sammas. Basilaarmembraanil asuvad karvarakud, mille 4-5 mikromeetri pikkused jätked kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga. Tekib sensoripotentsiaal, mis kutsub teonärvis esile erutuse (aktsioonipotentsiaalide jada). Sisekõrva universaalseks sensoorse raku tüübiks on karvarakk, mis ühendub sünaptiliselt aferentse närvikiuga. Igal rakul on ~60-80 stereotsiili ja 1 teistest pikem kinotsiil. Karvarakkudel on märkimisväärne spontaanaktiivsus. Karvakeste liikumine kinotsiili suunas aktiveerib raku ning liikumine vastupidises suunas pidurdav raku aktiivsust. Teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad rakud. Corti elundis eristatakse ligikaudu 3500 sisemist karvarakku ja 3-4 reas asuvat ümbes 20000 välimist karvarakku. Need on ühenduses närvilõpmetega, mis viivad erutuse spiraalganglionini. Seal asuvate
karvakesed, sellepärast nimetatakse neid karvarakkudeks. Karvakeste hulgas eristatakse umbes 60-80 astmeliselt pikenevat stereotsiili ja üht, teistest pikemat kinotsiili. Ampullihari ulatub kanali õõnde umbes kolmandiku ulatuses, tunderakkude karvakesed on pintslitaoliselt sisestatud sültjasse, kristalle mittesisaldavasse massi – moodustub kuppel, mis täidab kanali peaaegu kogu ulatuses. Horisontaalsetes poolringkanalites on kõik sensorid orienteeritud selliselt, et kinotsiil jääb mõigu poole. Sensoripotentsiaal tekib ja aktiivsus aferentses närvis suureneb siis, kui kuppel kooldub mõigu suunas s.o utrikulopetaalselt. Vertikaalsete poolringkanalite sensorite erutuse tekke põhjustab kupli mõigust eemale kooldumine. Poolringkanalite meelerakud regeerivad pöördliikumisel tekkivale endolümfi liikumisele, kuppel koos sensorirakkude karvakestega paindub ja põhjustab sensoripotentsiaali tekke. Ärritajaks on endolümfi
annaabi.ee 
