nimekirja. Linnahall on multifunktsionaalne ehitis oma 6000-kohalise vaatesaali, jäähalli kohvikute ja teiste ruumidega. Vaatesaali või teisiti nimetades ka kontserdsaali fuajee on väga avar ja suur. Selle suuruseks on 6000 m2, mis võimaldab korraldada seal näitusi, kaupade suurmüüke, messe, toodete presentatsioone ja laatasid. Kontserdsaalis saab korraldada mitmesuguseid suurüritusi festivale, teatri- ja spordivõistlusi, kinoseansse, muusikale ja kontserdeid. Linnahallis asub ka tiiburlaevade terminal ning heliport. Linnahall on tõeline suurteos oma paekivist seintega, suurepärase plaaniga ning hea linnaruumi sobivusega. Tallinna Linnavalitsus on korduvalt püüdnud Linnahalli maha müüa või lammutada. Need katsed on kõik õnneks nurjunud ning nüüd on otsustatud Linnahalli renoveerimise kasuks. 3 4 5
Eesti filmi ajalugu Eestimaale jõudis kino 1896. aastal, mil Tallinnas ja Tartus korraldati esimesi avalikke kinoseansse ning eestlane sai näha maailmas sensatsiooni tekitanud elavaid pilte: Ameerika kiirrongi, Pariisi tänavapilti, suplust meres. Kino tuli ja võitis; ta muutus aastateks laadapalagani üheks osaks. 20. sajandi esimesel kolmekümnel aastal tegid kroonikat ja mängufilme oma rahaga hakkajad väikeärimehed ja entusiastid. Kuid kitsas turg lõpetas nende tegevuse. Pealegi oli helifilmi tulek tõstnud filmi eelarvet ja suurendanud esteetilisi nõudmisi
suppi sööv beebi jm. • Esimene filmilõik kestis poolteist minutit, tegimist oli tummfilmiga. • Et vaatajad asjast aru saaksid, näidati tiitreid ning taustaks mänditi sobivat muusikat. • Tol ajal oli filmimisel põhimõtteks : üks kaader üksainud sündmus. • Esimene kuulus filmitegija ja näitleja oli inglise koomik CHARLES CHAPLIN. EESTI FILMI AJALUGU. • Eestimaale jõudis kino 1892. aastal, mil Tallinas ja Tartus korraldati esimese avalikke kinoseansse ning eestlane sai näha maailmas sensatsiooni tekitanud elavaid pilte: Ameerika kiirrong, Pariisi tänavapilt, suplus meres. • XX sajandi esimesel kolmekümnel aastal tegid kroonikat ja mängufilme oma rahaga hakkajad väikeärimehed ja entusiastid. • Esimene eesti kinoteater, kuhu osteti helifilmi näitamiseks vajaminev aparatuur, oli Tallinna “Gloria Palace”, praegune Vene Draamateater. • Esimene kodumaine heliga mängufilm,
Kontakt Osapoolega ühenduse saamiseks vajalik objekt telefoni nr. või muu sarnane. Kontakti tüüp Objektis kontakt olevat väärtust kirjeldav/tõlgendav objekt Istekoht Saalis olev ühik, millele müüakse pileteid seanssidele Saal Kinos olevat seanssidel kasutatavat ruumi tähistav objekt Ruum Muu kinos olev ruum, kus ei viida läbi kinoseansse Kino Saale jm ruume sisaldav ning ühise nimetuse alla koondav ettevõtte osa 1.1.1.8.5 Olulisemad püsipäringud, väljundid (nimekiri) Juhataja pädevusala tähtsamad päringud ja infovajadused on järgmised: · Ruumide ja rentnike nimekiri · Töötajate nimekiri · Ruumide seisukorra aruanne 2.2.3 Meelelahutusjuhi pädevusala spetsifikatsioon 1.1.1.9 Pädevusala eesmärgid
annaabi.ee 
