Lisanduvate üliõpilaste kinopiletite nõudlust iseloomustab järgnev tabel. Koosta joonis, kuhu on lisatud ka uute üliõpilaste nõudlus. Selgita, kuidas ja miks muutus tasakaalu hind ja kogus! VASTUS: a) Nõudmise ja pakkumise kõverad joonisel (vastavalt Q(D1) ja Q(S)). Pakkumiskõver on eriline selle poolest, et tegemist on vertikaalse sirgega olenemata hüvise hinnast, on hüvise kogus ühesugune (muutumatu). Ehk antud näite puhul on kinopileteid toodetud ühes kindlas koguses ning neid kinopileteid soovivad palju tarbijad ja on nõus maksma ükskõik, millist hinda, et neid pileteid endale saada. b) Tasakaalu hind on 4 eurot ning kogus 800 (tasakaalupunkt tähistatud A-ga). c) Tartu ülikoolid suurendavad vastuvõttu 500 üliõpilase võrra. Uus nõudluskõver Q(D2). Uus tasakaaluhind on 6 eurot, kuid tasakaalukogus jäi samaks (tähistus B).
Laura istub. Paus. Roland paneb kingad jalga, riietub. Lahkub. 8. stseen Osvald tahab Lauraga rääkida oma imest. Laura tõuseb, läheb voodi juurde, leiab sealt tahmase rahapaki. Osvald ütleb, et kui naine ta muinasjutu katkestab ss saab naisest endast selle muinasjutu Laura. Laura heidab pikali. Osvald toob talle teisest toast sooja teki. Osvald asub rääkima ühest mehest, kelle elu oli üks suur unistus. See on tema ise. Paraku tal ei olnud kunagi piisavalt raha, et osta kinopileteid või shokolaadi, et oma armastatu tüdrukuga midagi ette võtta. Ja nii ei saanudki tüdruk teada, et poiss oli kirjutanud talle 37 luuletust ning mõelnud temast vaid kõige kaunemaid mõtteid. Seejärel läks poiss ülikooli. Temast sai kunstnik aga mitte just see, kelleks ta saada tahtis. Liiklusmärgid, puugiplakatid jne. Siis tuli abielu. Elu taandus pidevale rahapuudusele. Ühel päeval läks ta arusaamatult jõe äärde kalale. Tõmbas välja võbeleva kala. Võttis kala kätte
Ta unistas kõigest, mida ta teadis ja mida ta ei teadnud. Aga mida suuremaks muutusid unistused, seda vähem ta elult vastu sai, seda märjemad olid hommikul tema padjapüürid. Ta vaatas üht oma klassi tüdrukut ja unistas pikkadest jalutuskäikudest udustel pargiteedel, tüdruku hingeõhust oma näo lähedal, ta seisis pikki õhtuid tüdruku akende all ja ootas, millal tuli kustu pannakse, et talle läbi lumesaju sosistada: head ööd, aga tal polnud iialgi raha, et osta kinopileteid ja šokolaadi. Ja nii ei saanudki see tüdruk teada, et talle oli kirjutatud terve sahtlitäis luuletusi ja temast oli mõeldud kõige kaunimaid mõtteid. Siis unistas poiss saada kunstnikuks, et piltidele talletada need meeletud kujutelmad, mis täitsid igat tema eluhetke, aga ülikoolis sai ruttu selgeks, et ta ei ole suuteline tasuma oma õppekulusid. Nii tulid liiklusmärgid. Siis tuli abielu. Tema unistuste kroon, unistus jäägitust kokkuhoidmisest, mõistmisest ja