Kaljo kiisk Kaljo kiisk läks 1995. aastal riigikokku ja oli seal kaheksa aastat. Ta räägib, et “Punane viiul” oli ta kõige halvem film. Sellel filmil puudub kuntstiline väärtus. Kinoliidu esimees oli Kaljo 23 aastat. Kinoliidu praegune maja tehti tema ajal. Enne seda oli seal Poola saatkond. Nad said moskvast raha ja tegid kinomaja. “See aeg oli hea,” väidab Kaljo, “sest siis käis palju rahvast.” Kinoliit oli koht, kuhu tuldi ka nukrutsema ja kaebama oma asju, istusime ja rääkisime, see ei olnud ametlik jutt. Kaljo käis ka sõjaväes. Ta oli enne seda omakaitses ja ta isa oli kaitse liitlane. Neil oli kodus kaks püssi. Ja kui tuli mobilisatsioon, ei olnud neil peres mingisugust ohkimist, ta lihtsalt ütles: „Jah, kõike head, mina lähen.“ See oli
riigi- ja omavalitsuse-asutusi. Lisaks oli linnal põllumaid, mida rendile anti. Kuna Tartu-Tallinna maantee käis läbi linna, läks hästi ka kolmel hotell-restoranil ja viiel kohvikul. Samal ajajärgul ilmus Põltsamaal kolm nädalalehte. II maailmasõjas hävis ligikaudu 75% linna hoonetest. Aastatel 1950-62 oli Põltsamaa rajoonikeskus, siis ehitati kultuurimaja, saun ja staadion. Uues trükikojas trükiti rajoonilehte "Kiir". 1970-80-ndatest aastatest pärinevad võimas kinomaja ja telegraafihoone, pooleli jäi turuhoone ehitus. EPT linnakus rajati saun-ujula ning spordihoone. Uuel ärkamisajal tegutses aktiivselt Põltsamaa Muinsuskaitse Selts, kelle eestvedamisel taastati vanu ja püstitati uusi mälestusmärke, taotleti muuseumi asutamist ning korraldati kodukandipäevi. Linna omavalitsuslik staatus taastati detsembris 1991 Põltsamaa tänapäev
elavad inimesed. Selle teema valisin ma kuna olen elanud ise nii linnas kui ka maal ja tänu sellele on mul oma kogemus mõlemast poolest. Minu arvates on linnas elavate ja maal elavate elanike tarbimiserinevused kui ka võimalused muutunud vägagi erinevateks, kuna üha rohkem ettevõtteid kolib linna ja tekib linnas juurde, samal ajal kui maal olevad ettevõtted panevad järjest oma uksi kinni kuna ettevõtted ei teeni piisavalt tulu. Mu maakohas kus ma kunagi elasin oli pood, lasteaed, kinomaja ja isegi väike lennuväli mida kasutati põldude väetamiseks ja putukatõrjeteks, kuid vahel tehti ka raha eest lõbusõite. Aga nüüd pole neist alles enam ühtegi kuna ükski neist ei tasunud enam ära. Kõige suurem tarbimise erinevus linnas ja maal elavate elanike vahel on siiski toit. Kuna maal elavatel elanikel on poetoidule raksem ligipääs ja linna sattudes varutakse toitu suuremates
edu tähendab teise ebaedu. Joonis 4. Majandustegevuse lihtsustatud ringkäik. . Näide 2. Kallel tahtis oma taskuraha eest minna nädalavahetusel vaatama “Leiutajate küla Lotte” filmi. Film oli alles hiljuti kinno jõudnud ja vaatajate huvi oli suur. Seepärast otsustas Kalle kinopiletid varakult interneti teel ära osta. Ta istus reede õhtul arvuti taha ja asus tegutsema. Vaatamata sellele, et seda filmi näidati kinomaja suures saalis ja seansse oli päevas mitu, olid nii laupäevaks kui ka pühapäevaks kõik kohad välja müüdud. Mida teha? Kas jätta kinno minemata või minna mõnda teist filmi vaatama? Teisele filmile, mida näidati kinomaja väikeses saalis, oli pileteid piisavalt saadaval. . 1. Kuidas Kalle, istudes kodus arvuti taga, oli osaline turul? 2. Kellena ja millisel turul Kalle osales? 3. Mis võib olla selle põhjuseks, et väiksemas saalis on vabu kohti piisavalt, aga
annaabi.ee 
