fluorestseeriv vedelik; küttevärrtus 43,5-47,0 MJ/kg, hangumistemperatuur 60 25 kraadi, tihedus 0,73 -1,04 Mg/mkuubis, sisaldub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites koos gaasiliste süsivesinikega (n.-kõrvalgaas). Keemiliselt koostiselt on nafta parafiinsete, nafteensete ja aromaatsete süsivesinike segu, milles leidub ka orgaanilisi väävli (tioolid, sulgiidid, tiogeenid, tiofaanid) hapniku (nafteenhapped, fenoolid, tõrvained) ja lämmastiku ühendeid (püridiini ja kinoliini derivaadid). Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%), nafteenid (kuni 30%) ning aromaatsed ühendid (enamasti üle 10%). Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40..
Vesinikust 12-15% Väävlist 1,5% Lämmastikust 0,5% Hapnikust 0,5% Metallid Mittetäielikult lagunenud orgaaniline aine Nafta (kreeka k naphta) koosneb põhiliselt süsivesinikest (peamiselt alkaanidest ja tsükloalkaanidest, mõningate leiukohtade naftas on kuni 40% aromaatseid süsivesinikke) ning sisaldab alati ka orgaanilisi väävli- (tioole, sulfiide, tiofaane, tiofeene), hapniku- (tõrvaineid, nafteenhappeid, fenoole) ja lämmastikuühendeid (püridiini, piperidiini ja kinoliini derivaate). Nafta on väga tuleohtlik, tumeda värvusega, õlitaoline ja iseloomuliku lõhnaga vedelik. Ta ei lahustu vees, kuid lahustub orgaanilistes lahustites. Tihedus temperatuuril 15-20 kraadi on 800 kg/m3 kohta. Elemendiline koostis on lihtne, kuid molekulaarne koostis väga keeguline. Peamised ühendid jaotatakse kolmeks: · Parafiinid nt asfalt, keemiline valem CnH2n · Nafteenid nt benseen, keemiline valem CnH2n · Aromaatsed ühendid keemiline valem CnH2n-6
püridiin (piperidiin). Viimase baasil on loodud anal- k a tio o n geetikum promedool. Püridiintuum sisaldub veel C O O- tuberkuloosivastastes isonikotiinhappe (joon. 50) de- rivaatides nagu tubasiid, ftivasiid jt. Püridiini kondensatsiooniprodukt benseeniga on kinoliin N N (alkaloid kiniini tähtsaim komponent). Kinoliini deri- Is o n ik o tiin - K in o liin vaatidest on sulfaniin kasutusel desinfitseeriva va- hape hendina, atofaani kasutatakse diureetikumina ja reu- mavastase preparaadina ning enteroseptooli soolehaiguste raviks. 38 Kuueliikmelised kahe hetero-
· süsinikku 82...87%, · vesinikku 11...14%, · väävlit 0,01...5,5%, · hapnikku 0,1...1,3% · lämmastikku 0,03...1,7%. Nafta keemiline koostis sõltub samuti leiukohast ja on järgmine: küllastunud süsivesinikud (areenid, tsüklaanid, areenid), orgaanilised väävliühendid ( tioolid, sulfiidid, tiofeenid jm), orgaanilised hapnikuühendid ( fenoolid, tõrvained, nafteenhapped), orgaanilised lämmastikühendid ( püridiini, piperdiini ja kinoliini derivaadid). Mõnes naftas on ka palju aromaatseid süsivesinikke. Süsivesinike molekulid on keeruka ehitusega. Süsiniku aatomid võivad neis moodustada pikki ahelaid või rõngaid (tsükleid) ja nende kombinatsioone. Alkaanid (parafiinid Nafta sisaldab alkaane tavaliselt 50...60%. Alkaanide molekulid on ahelstruktuuriga. Gaasilised alkaanid on metaan, etaan, propaan, butaan. Alkaanid, millede molekulis on 5...16 süsiniku aatomit
· süsinikku 82...87%, · vesinikku 11...14%, · väävlit 0,01...5,5%, · hapnikku 0,1...1,3% · lämmastikku 0,03...1,7%. Nafta keemiline koostis sõltub samuti leiukohast ja on järgmine: küllastunud süsivesinikud (areenid, tsüklaanid, areenid), orgaanilised väävliühendid ( tioolid, sulfiidid, tiofeenid jm), orgaanilised hapnikuühendid ( fenoolid, tõrvained, nafteenhapped), orgaanilised lämmastikühendid ( püridiini, piperdiini ja kinoliini derivaadid). Mõnes naftas on ka palju aromaatseid süsivesinikke. Süsivesinike molekulid on keeruka ehitusega. Süsiniku aatomid võivad neis moodustada pikki ahelaid või rõngaid (tsükleid) ja nende kombinatsioone. Alkaanid (parafiinid Nafta sisaldab alkaane tavaliselt 50...60%. Alkaanide molekulid on ahelstruktuuriga. Gaasilised alkaanid on metaan, etaan, propaan, butaan. Alkaanid, millede molekulis on 5...16 süsiniku aatomit
annaabi.ee 
