magnetväli omavahel lahutamatult seotud ühtseks elektromagnetväljaks. Sama põhimõte seisneb ka aegruumi ja liikumise korral. 100 Asja paremaks mõistmiseks toome välja analoogia kinematograafiast. Kui inimene läheb kinno, siis vaatab ta seal kinolinal ( või ekraanil ) nö. ,,liikuvaid pilte". Tegelikult liikumist ju ei ole see on kõigest illusioon. Kinos projekteeritavad liikuvad pildid on jäädvustatud kinofilmile. Kinokaamera võtab igas sekundis 24 eraldi pilti pikale filmilindile. Seda filmi töödeldakse, et saada läbipaistvaid positiivseid kujutisi. Kinos läheb film läbi projektori, peatudes igal kujutisel 1/24 sekundit. Võimas valgus paistab läbi filmi ja läätsed fokuseerivad suure kujutise ekraanile. Tüüpilise mängufilmi filmilindi pikkus on ligikaudu 2,5 km. Iga kaader jääb ekraanile ainult 1/24 sekundit. Inimsilm sulatab need kaadrid sujuvalt liikuvaks kujutiseks
Niimoodi on elektri- ja magnetväli omavahel lahutamatult seotud ühtseks elektromagnetväljaks. Sama põhimõte seisneb ka aegruumi ja liikumise korral. Asja paremaks mõistmiseks toome välja analoogia kinematograafiast. Kui inimene läheb kinno, siis vaatab ta seal kinolinal ( või ekraanil ) nö. ,,liikuvaid pilte". Tegelikult liikumist ju ei ole see on kõigest illusioon. Kinos projekteeritavad liikuvad pildid on jäädvustatud kinofilmile. Kinokaamera võtab igas sekundis 24 eraldi pilti pikale filmilindile. Seda filmi töödeldakse, et saada läbipaistvaid positiivseid kujutisi. Kinos läheb film läbi projektori, peatudes igal kujutisel 1/24 sekundit. Võimas valgus paistab läbi filmi ja läätsed fokuseerivad suure kujutise ekraanile. Tüüpilise mängufilmi filmilindi pikkus on ligikaudu 2,5 km. Iga kaader jääb ekraanile ainult 1/24 sekundit. Inimsilm sulatab need kaadrid sujuvalt liikuvaks kujutiseks
magnetväli omavahel lahutamatult seotud ühtseks elektromagnetväljaks. Sama põhimõte seisneb ka aegruumi ja liikumise korral. 106 Asja paremaks mõistmiseks toome välja analoogia kinematograafiast. Kui inimene läheb kinno, siis vaatab ta seal kinolinal ( või ekraanil ) nö. „liikuvaid pilte“. Tegelikult liikumist ju ei ole – see on kõigest illusioon. Kinos projekteeritavad liikuvad pildid on jäädvustatud kinofilmile. Kinokaamera võtab igas sekundis 24 eraldi pilti pikale filmilindile. Seda filmi töödeldakse, et saada läbipaistvaid positiivseid kujutisi. Kinos läheb film läbi projektori, peatudes igal kujutisel 1/24 sekundit. Võimas valgus paistab läbi filmi ja läätsed fokuseerivad suure kujutise ekraanile. Tüüpilise mängufilmi filmilindi pikkus on ligikaudu 2,5 km. Iga kaader jääb ekraanile ainult 1/24 sekundit. Inimsilm sulatab need kaadrid sujuvalt liikuvaks kujutiseks