alapoolel. Mikrosporangiumis tekivad tolmuterad isasgametofüüt! Tolmuteral on õhupõied. Emaskäbi: Tekivad noorte võsude tippudes. Peateljel paiknevad väikesed kattesoomused, mille kaenaldes tekivad paksud seemnesoomused seemnealgetaga ülapoolel. Seemnesoomus on taandarenenud külgvõsu, mitte megasporofüll. Noor seemnealge koosneb nutsellist ja integumendist. Nutsell ongi megasporangium. Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik. Koosneb teljest ja sellele kinnituvaist kattesoomustest. Viimaste kaenaldes seemnesoomustel asetsevad seemned. Mõnedel okaspuu liikide käbidel puuduvad kattesoomused. Seemne tekkimine.- Taime seemned arenevad seemnealgmes asuvast enamasti tolmuteraga viljastatud munarakust ja teatud perioodi arenevad emastaimes, enne kui ühendus viimasega katkeb. Mõningail erijuhtumeil areneb seeme ka viljastamiseta (näiteks apomiksise korral). võib olla kuni 3 kihiline. Toitainete varu perispermina, endospermina, idulehtedes.
sarikas- sarikõisik on õisik, kus ühepikkused õieraod väljuvad ühest kohast. Sarikas on pearaag lühenenud, aga külgraod pikenenud, nii et nad on kõik ühepikkused. Kõik õied ja hiljem ka kõik viljad on seetõttu ühesugusel kõrgusel maapinnast. Õied moodustavad vihmavarjulaadse struktuuri. Õieraagude alusel asuvaid kõrglehti nimetatakse katiseks. Lihtsarikas on õisik, mis koosneb peatelje tippu kinnituvaist ühesuguste, kiirjalt asetunud raagudega õitest. Liitsarikas on liitõisik, mille pearao tipult lähtuvad kiirjalt ühepikkused harud, mis omakorda kannavad sarikjaid osaõisikuid. Sarikas esineb laugulistel, nurmenukulistel, amarüllilistel, araalialistel ja loomulikult sarikalistel. Kännases on samuti kõik õied ühekõrgusel, aga seal ei ole õieraod ühepikkused, raod ei lähtu samast kohast, vaid madalamalt lähtuvad õieraod on pikemad ja kõrgemalt lähtuvad õieraod on lühemad.
Roodumist vt. joonis I. Roots varreke, millega leht kinnitub taime varrele või oksale. Rähk - karbonaatsete kivimite murendi teravakandilistest tükkidest koosnev kivirusu. Sandur liustiku sulamisveest settinud liiva-, kruusa- ja veeristikuala. Saponiinid glükosiidid, mille vesilahused vahutavad nagu seep. Saponiinid toimivad köhavastaselt ja taimed, mis neid sisaldavad ei ole mürgised. Sarikas õisik, mis koosneb peatelje tippu kinnituvaist kiirjalt asetsevate ühetugevuste ja ühepikkuste raagudega õitest. (joonis V, 7). Sfagnumiturvas turbasammalde lagunemisel tekkiv turvas. Siirdesoo madal- ja kõrgsoo (raba) vaheaste, siirdesoole on iseloomulikud mesotroofsed taimeliigid (alpi jänesvill, niitjas tarn) ja enamasti mosaiikne taimkate (mändidega rabamättad ja tarnadega mättavahed). Steriilne mitteviljuv (taimeosa). Sulghõlmine, sulglõhine, sulgjagune leht vaata joonist II
annaabi.ee 
