arhitektuurilised ja tehnoloogilised süsteemid) ja sotsiaalse keskkonna (kultuurilised, majanduslikud ja poliitilised süsteemid) vastastikuseid mõjusid. Bihevioristliku teooria järgi on lapse kujundajaks ennekõike keskkond. Antud suuna olulisim esindaja on J. B. Watson (18781958). Biheviorism taandab psüühika keerulised vormid lihtsatele reaktsioonidele, pidades käitumise põhiüksuseks stiimuli ja reaktsiooni vahetut seost. Kinnitusteooria ehk operantse tingimise tähtsaimaks esindajaks biheviorismis on B. F. Skinner, kes peab inimese käitumist täielikult keskkonna kujundatuks. Õppida tähendab Skinnerile kujundada käitumist tasustamise ehk kinnistamise mõjul (ema kinnistab lapse käitumist sellega, et pöörab talle tähelepanu). Skinneri seisukoht on, et isiksus kujuneb tuhandete kinnistamisjuhtude lõpptulemusena. Üldiselt inimesed kinnistamist ei teadvusta
Lihtsate lausete periood 2.e.a. II pooles. Kasutusse tulevad tähenduse ja sisuga sõnad. Alguses on 2 sõnaga laused, siis 3 sõnaga jne. Grammatiline korrektsioon võib olla konarlik (ajad ja grammatika on segamini, vastuolu lause lõpus ja alguses). Nt mina käisin homme koolis. Kakskeelsuse puhul võib minna kauem aega, enne kui ta hakkab aru saama sõnade tähendustest (eellingvistiline periood pikeneb, kuid ülejäänud kiireneb). Keele õppimiseks on erinevaid teooriaid: 1) Kinnitusteooria see väljend, mida kinnitatakse, see jääb ka meelde 2) Nativistlik seletus/teooria lapsel on bioloogiliselt programmeeritud keele omandamise võime (laps kuuleb keelt ja täidab selle reeglitega. 3) Interaktsionalism keele arengule mõjub keskkondlike ja bioloogiliste arengute kombinatsioon. N. Chomsky 1959 räägib, et analüüsimisel tehakse oluline viga meie uurime keelt väljundipõhiselt, tulemus on esimene eesmärk
Abduktsioon on seletava hüpoteesi moodustamise protsess. See on ainuke loogiline operatsioon, mis tekitab uusi ideesid. abduktsioon [abduction] - Peirce'i termin tähistamaks protsessi, mille käigus jõutakse tõendusmaterjali põhjal laiema järelduseni, nt parima seletuse järeldamisel. Peirce iseloomustas abduktsiooni loomingulise protsessina, kuid rõhutas, et selle tulemused on ratsionaalselt hinnatavad. Samas ennetas ta hilisemat pessimismi kinnitusteooria küsimustes ega uskunud, et abduktsiooni tulemusi saaks vaagida tõenäosuslikult. Põhilised erinevused kvalitatiivse ja kvantitatiivse uurimuse vahel. KVANTITATIIVNE UURIMUS KVALITATIIVNE UURIMUS Põhiküsimused: Miks? (põhjuslikkus) Mil määral? Mis ulatuses? Mis? Missugune? Kuidas? Miks? Lähteseisukohad Esikohal protsess, uuritav fenomen