· Ripameline: leheserval on harunemata karvad. Lehetipp: · Terav: ühtlaselt ahenev. · Teritunud: järsult ahenenud. · Ogatipp: väikest oga kandev lehetipp. · Ümar: kumera piirjoonega lehetipp · Tömp: peaaegu lame lehetipp. · Pügaldunud: väikese väljalõikega lehetipp. Lehe alus: · Ümardunud alusega lehed. · Südaja alusega lehed. · Kiilja alusega lehed. · Lakuva alusega leht jätkub lehelaba leherootsu kinnitumiskohast allapoole ja kinnitub otse varrele. Väljalõigetega lehed: · Hõlmine leht: väljalõiked ulatuvad kuni kolmandikuni poole lehelaba laiusest. (sulghõlmine, sõrmhõlmine ) · Lõhine leht- väljalõiked ulatuvad kuni 2/3 poole lehelaba laiusest. · Jagune leht: väljalõiked ulatuvad üle 2/3 poole lehelaba laiusest, mõnikord peaaegu keskrooni. · Kanneljas leht: Suurema tippuosaga sulgjalt jagunenud leht. Liitlehed:
Rööproodne leht- pikk kitsas leht, milles kulgeb pikuti mitu ühetugevust paralleelselt roodu. Lehe tipp-Terav- ühtlaselt ahenev lehetipp. Teritunud- järsult ahenev lehetipp. Ogatipp- väikest oga kandev lehetipp. Ümar- kumera piirjoonega lehetipp. Tömp- ilma teravikuta, enam- vähem lame lehetipp. Pügaldunud- väikese väljalõikega lehetipp. Lehe alus-Ümardunud alusega lehed. Südaja alusega lehed. Kiilja alusega lehed. Laskuva alusega lehel jätkub lehelaba leherootsu kinnitumiskohast allapoole ja kinnitub otse varrele. Varreümbrisel lehel roots puudub ja lehelaba alus ümbritseb taime vart. Varreümbrine leht võib olla tekkinud ka kahe vastaku rootsutu lehe labade liitumisel. Lehe serv-Terveservalise lehe serv on sirgjoone või kaare kujuline. Saagjas- lehe serv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega ja nende vaheliste teravate sälkudega. Kahelisaagjas- saagjas leheserv, mille hammastel on omakorda väiksemad saagjad hambad
Rööproodne leht- pikk kitsas leht, milles kulgeb pikuti mitu ühetugevust paralleelselt roodu. Lehe tipp-Terav- ühtlaselt ahenev lehetipp. Teritunud- järsult ahenev lehetipp. Ogatipp- väikest oga kandev lehetipp. Ümar- kumera piirjoonega lehetipp. Tömp- ilma teravikuta, enam- vähem lame lehetipp. Pügaldunud- väikese väljalõikega lehetipp. Lehe alus-Ümardunud alusega lehed. Südaja alusega lehed. Kiilja alusega lehed. Laskuva alusega lehel jätkub lehelaba leherootsu kinnitumiskohast allapoole ja kinnitub otse varrele. Varreümbrisel lehel roots puudub ja lehelaba alus ümbritseb taime vart. Varreümbrine leht võib olla tekkinud ka kahe vastaku rootsutu lehe labade liitumisel. Lehe serv-Terveservalise lehe serv on sirgjoone või kaare kujuline. Saagjas- lehe serv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega ja nende vaheliste teravate sälkudega. Kahelisaagjas- saagjas leheserv, mille hammastel on omakorda väiksemad saagjad hambad. Hambuline- lehe
Mõlemal juhul kinnitub viljastatud munarakk väljapoole emakat. Munarakk võib kinnituda erinevatesse kohtadesse väljaspool emakat: nt munajuhadesse, munasarjadesse, emaka välisseinale või soolestikule. Raseduse varases faasis saab embrüo küll normaalselt areneda, kuid reeglina esimese kolme kuu jooksul ta siiski sureb. Kõige tüüpilisemad kaebused on ühepoolne alakõhuvalu ja vaginaalne verejooks. Diagnoosi kahtlust kinnitavad positiivne rasedustest ja ultraheliuuring. Munaraku kinnitumiskohast sõltuvad ka emakavälise raseduse sümptomid. Munajuha rasedus lõpeb enamasti loote surmaga arenguks vajaliku ruumi ja verevarustuse puuduse tõttu. Platsenta irdub ja munajuha lõhkeb. Sellega kaasnevad tugev valu ja eluohtlik verejooks. Kõht on pinges ning puudutustele äärmiselt tundlik. Patsient on kahvatu, hingeldab, pulss on kiire, võivad tekkida pearinglus ja oksendamine. Kuna haiguspilt vastab šokisümptomitega täielikult ägeda
annaabi.ee 
