Jaokim Heleniuse hinnangul peab Eesti sellsk pakkuma järelkindlalt ettevõtlussõbralikku keskkonda ja madalamaid makse. Samuti peab valitsus õigetele firmadele mügitööd tegema: välisinvestorite raha peaks rohkem suunduma tegevustesse, mille järel on nõudlus suures osas väljaspool Eestit. Näiteks Heleniuse asutatud Trigon Capital tegeleb ülikõrge tootlikusega finantsteenuse ekspordiga. (Sealsamas: 201) Eesti ettevõtted keskenduvad nüüd pigem põhitegevusele ja hoiavad kinnisvarasektorist eemale. Eesti Panga hinnangul on investereeringute kasvu peamine korrektsiooniallikas just kinnisvarasektor. Siiamaani on välisinvesteeringud luukunud peamiselt finantsvahendusse( 33 protsenti) ning kinnisvarasse, rentimisse ja äritegevusse( 28 protsenti) ( Eesti Pank, esimene kvartal, 2008). (Sealsamas) Seega annab kinnisvaramulli lõhkemine võimelduse põhitegevusele. Eelkõige
Kaubanduse kasvule on kaasa aidanud poliitika ja tehnoloogia areng Rahapoliitilise trilemma järgi valides kontrolli makroökonoomia üle ja fikseeritud kursi, loobud rahavoogudest Rahasüsteemi eesmärk on edendada valuutaülekandeid Arvamus, et 'ükskõik, kuidas finantsturul käituda, keegi tuleb ikka päästma' on tuntud kui moraalne oht Maksebilansi jooksevkontos kajastuvad: väliskaubanduse puudu- või ülejääk 2007. a. kriis sai alguse kinnisvarasektorist Investeering eesmärgiga saavutada kontroll on otsene välisinvesteering. (Portfell tahab kasumit) Investeeringut, millega alustatakse nullist nimetatakse Green fieldiks Rahapoliitiliseks vahendiks on intressimäärad Kõige globaliseerunud toomisfaktor on kapital Regionaalne liit, kus on olemas sisene vabakaubandus, ühine kaubanduspoliitika ja faktorite vaba liikumine, kuid ei ole ühtset rahandust ja valitsust on: Ühisturg Spill over on omane neofunktsionalismile
struktuurifondide raha kasutanud kahtlast tüüpi avaliku ja erasektori koostöös juba kümneid aastaid Portugali majanduskasvu pidurdab suur eelarvedefitsiit ning laenukoormus 2011 aprillis kinnitati Portugalile võimetusest end finantseerida 78 miljardi euro suurune abipakett Portugal on abiprogrammist väljunud HISPAANIA Hispaania võlakoormus võrreldes teiste riikide ei olnud väga kõrge, aastal 2010 60% SKP-st Samas oli defitsiit madal tänu erakordsele maksutulule kinnisvarasektorist Kinnisvaramulli lõhkedes on Hispaania võtnud osaluse mitmes pangas Erakordsed kulutused on suurendanud riigivõlga ja vähendanud reitingut Lõpuks tingis 100 miljardi eurose päästepaketi pankadele Valitsus on seda tasakaalustanud reformide ja kasinusmeetmetega 2011 lisati põhiseadusesse tasakaalus eelarve nõue (al 2020) KÜPROS Küprose pangad olid suure osa Kreeka võla hoidjad ning kannatasid seetõttu osalise pankroti tõttu Riigi krediidireiting langetati samale
annaabi.ee 
