rihmsamblikku, kuid erinev selgelt värvi poolest, üla- ja alapool on eri värvi. Pikad lapikud harud on nõrgalt lohkliku, kortsulise pinnaga ja servmiste ümarate soraalidega, need võivad hiljem omavahel kokku sulanduda ja osaliselt katta kogu harude ülapoole. Eestikeelne samblikule antud nimi võib olla väga petlik. Arvatakse et liik on eriti hästi lõhnav, kuid see on vastupidi. Samblikku kasutatakse Kesk- ja Lõuna-Euroopas parfümeeriatööstuses mitte lõhnaallika, vaid selle kinnistajana. Just sellised omadused on selle taime ainetel. (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004, lk 114) Kollane lõhnasamblik kasvad leht- ja tihti ka okaspuudel, ning looduslikes kooslustes (metsades, puisniitudel), kui ka inimtegevusega seotud paikades: taluõuedes, mõisa- ja linnaparkide, kalmistutel. Samblik eelistab valgusrikkad kasvukohti, talub teatud määral õhu happelisussaastust. 15 Runnel, V
Viimane võib viidata näiteks sellele, et inimese tunnetus pole kunagi staatiline ja fikseeritud, vaid see on pidevalt edasipürgiv, liikuv, implusiivne. Võiks öelda ka teadvuse-eelne. Tekstis pole keskne see, et tahetakse edasi anda mingit terviklikku mõtet, see on teadvusel olevaa inimese mõtlemise ja sõnastamise viis. Tähtis on protsess ja töö põhimõte. Tol ajal mõjus see luule piiride avardajana, ühe väga silmatorkavalt uue võimaluse kinnistajana. Tradtsiooniline luule pannakse kuidagi kahtlase alla, sellele esitatakse alternatiive. Aasta hiljem avaldatav ,,Dawa Vita" jätkab sama meetodi järgi. Selles on alustekstiks sakraalne palvetekst. Poeemi erinevate osade kaudu palvetatakse eesti muistse jumala Taara poole, teisest küljest toimub Taara taaselustamine ja integreerimine kaasaegsesse ühiskonda. Taaral on kaks tähendust nii jumal kui ka pudelitaara. Kivisildniku puhul on kordamine väga oluline võte.
heleroheliste pikalt teritunud tippudega lehekestega liitlehed. Liitleht kuni 30 cm pikk. Õied on väikesed, valkjaskollased, koondunud kuni 30 cm pikkustesse tipmistesse pööristesse. Põõsas õitseb juunis - juulis. Taimeliiki võib sagedasti kohata vanades mõisaparkides, kus ta kasvab metsikult ning paljuneb juurevõsudest. Muidu on taim külmakindel ja vähenõudlik. Ta on kiirekasvuline ning sobib parkmetsa alla põõsastutena, nõlvade kinnistajana jne. (Aiasõber) 4.14.2. Tagasilõikamine Pihlenelat noorendatakse kõigi okse tagasilõikamisega ca 10 cm kõrgusele maapinnast. Kui asendusvõrseid tekib liiga palju, siis need omakorda harvendatakse. Pihlenelat harvendatakse varakevadel ning kärbitakse peale õitsemist. (Hortes) 4.14.3. Hooldus Harilik pihlenelas paljuneb väga hästi vegetatiivselt, andes palju juurevõsu. Kiirekasvuliselt võib ta hakata kähku naabreid lämmatama, seega on soovitatav selliseid
annaabi.ee 
