rannikuvöödes. Neid rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Püstitati paekivist tara või palkidest kaitsesein. Kindlustatud asulates elati püsivalt. Suurem osa Eesti elanikest elas pronksajal arvatavasti siiski avaasulates. Matmiskommetes leidis aset suur muutus ,sest hakati rajama Kivikirstkalmeid( kividest laotatud ring ja keskel rist). Nooremal pronksajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Rannikualalt on teada rohkesti mitut tüüpi kinnismuistseid, sisemaalt teatakse neid suht vähe. Paepealsetel rannikualadel on küllalt õhukest aga viljakad mullad, mida oli kergem harida. Toimus karjakasvatus ja maaviljelus, kasvatati lambaid , kitsi ja veiseid, vähem sigu ja hobuseid. Põllul oli nisu ja oder. Lisad andis ka küttimine ja kalapüük. Sise-Eesti oli pronksajal ilmselt hõredamini asustatud. 2).Vana Liivimaa poliitiline ülesehitus. Vana-Liivimaa koosnes pärast 1346. aastat viiest iseseivast väikeriigist. Neist suurim ja
c) Elatusalad ja eluolu: · Rannikupiirkond karjakasvatus (lambad, kitsed, veised) ja maaviljelus (nisu, oder). Küttimine ja kalapüük. Üksiktalud, põllumaa eraomandus ja varanduslik ebavõrdsus. Kaubavahetus kesk-rootsiga (toodangu vastu sai pronksesemeid). Läänepoolsed mõjutused eluolule ja kultuurile. · sise-Eesti hõredamini asustatud (tihedad metsad). Karjakasvatus ja alepõllundus. Suurem tähtsus jahil ja kalapüügil. Kinnismuistseid teatakse suhteliselt vähe. d) Vanem rauaaeg: · raua eelised ja selle tootmine Eestis rauast esemed olid tugevamad, teravamad ja vastupidavamad kui pronksist. Rauda toodeti soomaagist. · Tarandkalmed kivimüüridest nelinurksed tarandid, kuhu asetati surnud enamasti põletatult (tarandis 10-20 lahkunud ühest sugupõlvest). · muutused eluolus üksiktalulise maaviljeluse õitseng. Loobuti kindlustatud asulatest. Asustuse tihenemine sise-eestis
c. Elualad ja eluolu Ranniku piirkond Sise-Eesti · Karjakasvatus (lambad, kitsed, veised jt.) ja · Hõredamini asustatud tihedad maaviljelus (nisu, oder jm. metsad. · Toidulisa andsid küttimine ja kalapüük. · Karjakasvatus ja alepõllundus. · Üksiktalud, põllumaa, eraomandus ja · Suurem tähtsus jahil ja kalapüügil. varanduslik ebavõrdsus. · Kinnismuistseid teatakse suhteliselt · Kaubavahetus Kesk-Rootsiga toodangu vähe. vastu saadi pronksesemeid. · Läänepoolsed mõjutused eluolule ja kultuurile. 2. Varem rauaaeg (500 eKr-450pKr) a. Raua kasutuselevõtt: · Rauast esemed olid pronksiga võrreldes tugevamad, teravamad ja vastupidavamad. · Oma raua tootmine soomaagist (lk 21) b. Tarndkalmed kivimüüridest nelinurksed tarandid, kuhu asetati surnud enamasti
annaabi.ee 
