Transpordimaa (L) - liikluseks ja transpordiks (maantee-, raudtee-, vee-, õhu- ja torutransport) ettenähtud maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks ettenähtud ehitiste aluse ning nende ehitiste teenindusmaaga. 008. Jäätmehoidla maa (J) - tootmis- ja olmejäätmete ladustamisplatsi, ettevõtte sanitaartsooni ning heitvee puhastusseadme alune ja selle teenindusmaa. 009. Riigikaitsemaa (R) - riigi kaitsejõudude, piirivalve, tolli, politsei, kinnipidamiskohtade jt. valitseda olev maa. 010. Kaitsealune maa (H) - maa-ala, millel majandustegevus on õigusaktiga keelatud. 011. Maatulundusmaa (M) - põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks ettenähtud maa, mille hulka arvatakse ka katastriüksuse piires olev õuemaa ja muu maa vastavalt eksplikatsioonile. Eluasemekohti üldpindalaga kuni 2 ha ei arvata maatulundusmaa hulka. 012
Isikukultus omandas seninägematu ulatuse Välisele hiilgusele vaatamata oli NSVL 1950ndate algul üha nõrgenev riik, mis maailmaga sammu pidamiseks vajas kiireid reforme Arenes kiiresti kosmonautika, kuid ei arendatud filosoofiat ega geneetikat Arvati, et on võimalik muuta loodust (teadlane Mitšurin, nooret mitšurinlased) GULAG – NSVLi kinnipidamiskohtade ja vangilaagrite võrgustik, hakkas kujunema pärast kodusõda, saavutades suurema ulatuse 1930ndatel pärast suure terrori algust o Elu- ja töötingimused olid laagrites äärmiselt rasked (surmalaagrid) o Pea kõik raskemad suurehitised NLs rajati vangide tööjõuga, mis moodustas majanduses suure osa o Vangilaagrite valvamiseks kasutati sisevägede üksusi, kes kinnipeetavatesse tihti julmalt ja vaenulikult suhtusid
Peale seda hakkasid need tekkima ka teiste riikide seadustes. Karistuse kandmine. 19 saj tähtsamad krim.õigusalased tööd loodi siiski täidesaatval alal. Tähtsamaks sammuks oli surmanuhtluse piiramine, mis osalt asendati eluaegse sunnitööga, osalt hakati praktiseerima armuandmist. Muutus ka vabaduskaotuse kandmise iseloom ja tingimused. Veel 18 saj lõpul kandis kurjategija oma karistust kindluse tüüpi ühisvanglas või sunnitööasutuses. Kinnipidamiskohtade tingimused olid jubedad. Eriti saatuslikeks said need kriminaalsed mõtteviiside nakatajatena; asotsiaalne sisekord tõmbas vähem rikutud inimesed kiiresti paadunud kurjategijate juhtimise alla. 19 saj hakkasid reformistid nõudma vanglakorra põhjalikku muutmist. Ameerikas katsetati - esialgu suure eduga. Kaht süsteemi, mille järgi vange püüti hoida üksteisest lahus, et ei tekiks asotsiaalseid grupeeringuid ja ``kriminaalset nakkust``
segareziimi, on praktikas vangide omavahelised kontaktid vanglates palju tihedamad, kui need teoreetiliselt olla tohiksid. Selline olukord suurendab kinnipeetavate kriminaalse nakatumise ohtu ning raskendab vanglasisese julgeoleku tagamist, nõudes isegi jälitustoimingute kasutamist.101 Kuna Eesti vanglad on ülerahvastatud (nt seisuga 01.01.2002 oli Eesti vanglates 4775 kinnipeetavat isikut. Samas peaks Euroopa Nõukogu normatiividele vastavalt kinnipidamiskohtade arv olemasolevates vanglates olema vaid 2792), takistab ka see korra tagamist vanglates. Mõningase paranemise tõi Eesti vanglasüsteemi 2002. aasta sügisel valminud Tartu Vangla, mis on esimene kaasaegsetele nõuetele vastav vangla Ida-Euroopas. Eesti vangalasüsteem vajab täielikuks moderniseerumiseks sarnaseid kinnipidamistingimusi aga kõikidele vangidele, mistõttu tuleb jätkata seniste vanglate moderniseerumisega ja uute regionaalsete vanglate ehitamisega.
annaabi.ee 
