vahetu ümbruse puhastamine. Toimus ka ilma kohtuta hukkamisi. Reeglina anti vangid siiski üle Saksa politseivõimudele. Eesti Vabariigi kodanike ja alaliste elanike vastu toime pandud repressioonide tulemusena hukati või hukkus 7800 inimest. 70% repressioonidest toimusid okupatsiooni esimese aasta jooksul. Hukkunutest eestlased 70%, venelased 15%, juudid 12%. Enamik kinnivõetutest ei lastud maha, nad said vanglakaristuse, kõige levinum oli 6 kuud. Kinnipidamiskohad paiknesid maakonnakeskustes ning Tallinna ümbruses ning see võrgustik püsis peaaegu samasugusena Saksa okupatsiooni lõpuni. 15. oktoobriks 1941 oli Eestis 16 erinevat kinnipidamiskohta kokku 9750 kinnipeetavaga. Suurim Tallinna Keskvangla. 1941 aasta suvel ja sügisel tegutsesid kinnipidamiskohad kohati surmalaagritena, näiteks Tartu laager, kuid üldiselt suure hulga kahtlusaluste kinnipidamiseks, kellest üle kolmandiku vabastati ja ülejäänud mõisteti surma või koonduslaagrisse.
Lk 162-163. 10 ,,Sunnitöö- ja koonduslaagrid olid juba Lenini ajal nõukogude süsteemi kindlalt väljakujunenud osa. Laagrid ei kadunud kuhugi, kui kodusõda kord lõppes ja saabus habras rahuaeg. Viisaastakuplaanis leiduvate suurehituste ja kollektiviseerimise kontekstis omandasid laagrid uue tähenduse. Omaaegsed lihtsalt kinnipidamiskohad muutusid nüüd orjatööjõu tarnijateks. /.../ Kui nõukogulased olid varem jutlustanud kurjategijate õigele teele pööramisest sunnitöö abil, siis uue plaani puhul sunniti vange tagant, kuni nad surnult maha langesid. Vastupanu kollektiviseerimisele tõi juurde määratu hulga vange ja alates 1928. aastast hakkas poliitbüroo moodustama erikomisjone, et uurida, mida oleks vaja ette võtta."31
on ainult selline vorm sõnakõlks. Millal see keeld rakendub, seda teooria ei ütle). Rahuldavat lahendust kahjuks ei ole. V INIMVÄÄRIKUSE VALDKONNAD RKPJKo 21.01.2004 3-4-1-7-03 : Riigikohus viitab abile puuduse korral kui inimväärikusevaldkonnale. RKKKo (Tammer kaasus) 26.08.1997 3-1-1-80-97: RKHKo 22.03.2006, 3-3-1-2-06 Inimväärikus on põhiõiguste alus ja põhiõiguste vabaduste jakaitse eesmärk Alveri kaasus Euroopa Inimõiguste Kohus Eestile: Eesti kinnipidamiskohad rikuvadinimvääri kust. 1. Kehaline puutumatus PS §18 Siia alla kuulub ka küsimus kunstliku viljastamise küsimus ja geenitehnoloogia. Embrüotega katsetamine. Kui kaugele siin minna tohib. Kas see on legaalne/ lubatav? 2. Inimväärsed elutingimused Riigi abi puuduse korral- milline on see miinimum, midariik peab tagama. Kinnipeetavad kui riik sulgeb inimese kinnisesse asutusse, siis peab ta seal ka looma elementaarsed tingimused eksistentsiks. 3
5 Tegevuskulud 436 202 106 436 152 106 50 000 0 0 0 436 202 106 6 Muud kulud 27 974 27 974 0 0 0 0 27 974 Kinnipidamiskohad 707 090 815 692 761 565 13 493 250 836 000 0 0 707 090 815 4 Eraldised 1 400 000 1 400 000 0 0 0 0 1 400 000