Need tööd on näidanud, et kodutud kogunevad ümber institutsioonilise ja teenustesõlmede ümber. Teine uurija, Cloke, toob välja, et sellise käitumise aluseks on toimetuleku strateegiad. Nimelt on kodutuks olemisega harjumiseks vajalik nii psühholoogiline, emotsionaalne ja ka materiaalne tugi. See definitsioon kipub dissiplineerima ja kontollima kodutuid. Tundub nagu nad oleksid sunnitud ringlema mööda linna varupaiku, hosteleid, haiglaid, taastusravikeskusi, kinnipidamisasutusi ja tänavaid mööda. Kontrastiks, teised autorid on vaadelnud sama gruppi erinevast vaatenurgast. Ruddick rõhutab noore kodutu toimetuleku taktikat. Ta rõhutab nende püsivust, oskust olukorraga kohaneda ja kohtade otsimise võimet. Selgub, et osadele kodututele on varjupaigad vaid viimaseks võimaluseks. Nad võrdustavad neid kohti isegi avatud vanglatega. Selle asemel, et neid kohti kasutada, rändavad nad mööda linna ringi ja eelistavad ööbimiseks papp-kaste.
majandus, sõjavägi, riigipiir, rahandussüsteem. Balti riigid keelduvad lepingust. NLKP julgeolekuorganite ladvik näeb Gorbatsovi liidulepingus ohtu impeeriumile ja hakkab valmistuma riigipöördeks. · 17.august lepitakse KGB ülema juures kokku riigipöörde üksikasjad ja päev enne liidulepingu allkirjastamist suletakse M.Gorbatsov koduaresti · Riigipöörajad kavatsesid kehtestada sõjalis-bürokraatliku reziimi: luua uusi kinnipidamisasutusi, lämmatada vabaduspüüdlused, õiendada arved vene demokraatidega · Vene demokraadid, eesotsas B.Jeltsiniga astuvad Augustiputsi vastu välja, andes välja seadused, millega riigipöörde korraldajad kuulutataks kurjategijateks ja kogu Venemaa territooriumil hakkab kehtima vene NFSV presidendi võim · Eesti Komiteega sõlmitud kokkuleppel võttis Ülemnõukogu 20.augustil 1991 vastu ,,Otsuse Eesti Riiklikust Iseseisvusest" · 1992
Justiitsministeerium ja Ida-Virumaa kuue KOV-ga (Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe, Jõhvi, Kohtla-Järve, Avinurme). 3 1. VANGLATEENISTUS Vanglateenistust haldab Justiitsministeerium. Vanglateenistuse asutusi on kokku üheksa: Vanglate osakond, Harku ja Murru vangla, Tallinna vangla, Tartu vangla, Viru vangla, SKA justiitskolledz, Vanglakomisjonid, SA Vanglateenistujate Toetusfondid, AS Eesti Vanglatööstus. Neist kinnipidamisasutusi neli: Harku ja Murru, Tallinna, Tartu ning Viru vangla. Vanglateenistuse käsuliini saab vaadelda joonisel 1. Joonis 1. Vanglateenistuse käsuliin1 Harku ja Murru vangla asub Harku vallas ja on kinnine ühiselamu- ja kambervangla ning avavangla, mis asub kahel territooriumil: Harku ja avavangla territooriumil. Vanglakohtade arv on 304, kus paiknevad nais- ja meessoost süüdimõistetud isikud. Vangla koosseisus on 125,2 teenistuskohta, sealhulgas 86,4 vanglaametniku ametikohta.2
kinnipidamise asutuse juhile. VangS olevast karistusjärgse kinnipidamise regulatsioonist peab autor oluliseks välja tuua §-s 104¹ sätestatu: ,,isikut aidatakse ühiskonda tagasipöördumiseks ettevalmistumisel", mis peakski olema karistusjärgse kinnipidamise kui ühiskonna turvalisust tagava meetme põhiülesandeks. Samas on seaduses ühiskonna turvalisuse tagamiseks ette nähtud vaid isiku ühiskonnast isoleerimine, et ta ei saaks sooritada uut süütegu. Ette pole nähtud ei eraldi kinnipidamisasutusi ega kriminaalteraapial põhinevaid rehabilitatsiooni programme karistusjärgselt kinnipeetavatele. Mis vägi see küll peaks olema, mis näiteks pedofiili puhul lubab teatava aja möödudes väita, et tema varem kindlaks tehtud ohtlikkus on sel määral ära langenud, et teda võib vabadusse lasta?36 Nii väidabki autor, et äsja jõustunud karistusjärgse kinnipidamise regulatsiooniga on leitud vaid ajutine lahendus ühiskonna turvalisemaks
annaabi.ee 
