seaduse alusel. 4. maksude jagunemine püsivuse alusel ühekordsed ja jooksvad ehk korduvad maksud. Ühekordsed maksud on need maksud, kui maksukohustus lõppeb peale maksu tasumist ning seda ei tule antud tehingult tulevikus tasuda (tollimaks, aktsiis, tänavate ja teede sulgemisemaks, reklaamimaks). Korduvad maksud tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks. 5. sooritamise viisi alusel jagunevad maksud sissenõutavateks, tähtajalisteks ja kinnipeetavateks maksudeks. Kinnipeetav maks maksukohustus on pandud maksukinnipidajale, kes peab teise isiku tulult maksu kinni pidama ja tasuma (tulumaks). Tähtajaline maks maksumaksja on kohustatud ise mingiks ajaks tasuma (sotsiaalmaks, käibemaks). Sissenõutav maks üksikisiku tulumaks. 6. maksud võib jaotada eesmärgi alusel üldisteks ja erieesmärgilisteks maksudeks. Iga maksuseadus sisaldab maksu üldeesmärki, milleks on fiskaalne eesmärk ehk eelarve......
aktsiis, tänavate ja teede sulgemisemaks, reklaamimaks). Tulenevad ühekordsetest tehingutest, toimingutest. Maks tekib vastava toimingu sooritamisega ja lõpeb maksmisega. Korduvad maksud tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, aktsiis. Nende tasumise kohustus tekib teatud perioodi möödudes uuesti. 5. sooritamise viisi alusel jagunevad maksud sissenõutavateks, tähtajalisteks ja kinnipeetavateks maksudeks. Kinnipeetav maks maksukohustus on pandud maksukinnipidajale, kes peab teise isiku tulult maksu kinni pidama ja tasuma (tulumaks). Tähtajaline maks maksumaksja peab ise välja arvestama ja on kohustatud ise mingiks ajaks tasuma (sotsiaalmaks, käibemaks, tulumaks, maamaks). Sissenõutav maks üksikisiku tulumaksu juurdemakse, maamaks. Need, mille maksukohustus tekib siis, kui maksumaksjale on esitatud vastav teade. 6
ning keda tuleks nende sisemise rikutuse ja ohtlikkuse tõttu hoida jätkuvalt ühiskonnast isoleerituna. See idee seostub ühetähenduslikult totalitaarse riigiga: mõningaid inimesi hakataks karistama mitte selle eest, mida nad on teinud, vaid selle eest, millised nad on. Tahetakse luua mehhanism inimeste pikaajaliseks kinni - pidamiseks, neid inimesi hakataks nimetama karistusjärgselt kinnipeetavateks. Seaduseelnõu § 873 lõigetest 1 ja 2 võib välja lugeda, et kinnipidamise tavapärane piir on 10 aastat, kuid teatavatel juhtudel võib meedet rakendada ka üle 10 aasta. *10 Seega on ilmne, et vaadeldavas seaduseelnõus soovitatud mitte- karistuslik meede on sisuliselt samaväärne kõige rangema tähtajatu vabadusekaotusliku karistusega, sest selle abil võetakse inimeselt ära vabadus ja teda hoitakse samasugustes tingimustes kui vange. Nagu eelnõu
annaabi.ee 
