vörreldagi rüütlilaludega. Pillid millega neid laule saadeti olid enamasti Araabia päritolu. Näiteks fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, kästitrumm, tamburiin. Osad nendest on minule täiesti vöörad. Rüütlilaulude saadet ei kirjutatud mitte kunagi üles. Saade oli täielik inspiratsioon. Rändmuusikud kandsid edasi rüütlilaulude traditsiooni. Keskaja moekunsti mõjutas samuti väga palju kirik. Kirik tegi oma ettekirjutisi, mis nõudsid keha kinnikatmist mitte paljastamist. Ka tänapäeval on see kirikutes väga levinud. Keskaja moekunstis üllatab mind see, et kõige tähtsamaks aksessuaariks olid kindad. Teist inimest ei tohtinud kindaga lüüa, see oli väga suur patt. Kindaid kanti isegi süües, mis tundub praegu mõeldes küll väga veider. Keskajal olid moes väga pikad ja laiad varrukad ja üleüldse pikad riided. Minu jaoks tundub eriti põnev see, rikkad prõuad kandsid mitut kleiti korraga. Keskajal
3 Kilingi-Nõmme Gümnaasium KESKAJA RIIETUS EUROOPAS Euroopaliku riietuse tähtsaimad komponendid keskajast tänapäevani on olnud särk ja püksid. Keskajal täiendasid neid seisust näitavad kindad ja müts. Kesk- ja Põhja- Euroopa külm kliima tingis kasutama keha ligi hoidvat riietust. Oma ettekirjutused tegi ka kirik ja see nõudis keha kinnikatmist, mitte paljastamist. Kõige tähtsamateks aksessuaarideks said keskajal kindad. Kindad pidid otsustama elu ja surma küsimuse. Kõige suurem solvang oli teist inimest lüüa kindaga. Seda sai lunastada ainult veri. Kinnas oli ka üks tähtsamaid armupante. Kui daam ulatas oma väljavalitule kinda võis too tema tunnetes kindel olla. Armupandiks saadud kinnas kinnitati vöö või kiivri külge, et see tooks rüütlile lahingutes õnne. Kindaid hakati
Peab kandma riietust ja varustust, mille pärast auväärsed inimesed ei süüdistaks teid liialduses ega noored tagasihoidlikuses." (Louis Püha) Euroopalik riietus Euroopaliku riietuse tähtsaimad komponendid keskajast tänapäevani on olnud särk ja püksid. Keskajal täiendasid neid seisust näitavad kindad ja müts. Kesk- ja Põhja- Euroopa külm kliima tingis kasutama keha ligi hoidvat riietust. Oma ettekirjutused tegi ka kirik ja see nõudis keha kinnikatmist, mitte paljastamist. Kõige tähtsamateks aksessuaarideks said keskajal kindad. Kindad pidid otsustama elu ja surma küsimuse. Kõige suurem solvang oli teist inimest lüüa kindaga. Seda sai lunastada ainult veri. Kinnas oli ka üks tähtsaimaid armupante. Kui daam ulatas oma väljavalitule kinda võis too tema tunnetes kindel olla. Armupandiks saadud kinnas kinnitati vöö või kiivri külge, et see tooks rüütlile lahingutes õnne. Kindaid hakati
suunatud käskiv käsi on otse Bartolomeuse pea kohal. Miks Michelangelo ennast patuseks pidas? Süütunne on arvatavasti seotud tema homoseksuaalsusega. Paljud heitsid Michelangelole ette Kristuse liigsest võimust tulenevat troostitust, valuagooniat, hirmuga seotud jõuetust. Paavst Paulus IV nõudmine oli teistlaadne: "Michelangelo peaks pildi korda 5 tegema" (korda tegemise all pidas paavst silmas genitaalide kinnikatmist). Kunstniku vastus oli: "Öelge paavstile, et see on pisiasi. Piltide kordategemine käib kähku, vahepeal tuleb tal maailm korda teha." Lõpuks otsustas kirikukogu, et figuuride alastuse katmiseks tuleb pildile maalida drapeeringud. Michelangelo julges avaldada isiklikku arvamust ega peljanud paavsti mõjuvõimu.1520. aastatel masendas Michelangelot paavst Clemens VII ja Medicite reetlik sise- ja välispoliitika Itaalias. Clemens VII sõlmis mitme välisvaenlasega salajasi kokkuleppeid
kinniajamisel mullas väljajäänud mugulate mullaga katmine. Umbrohtude hävitamiseks tuleks vaod maha äestada kergete võrkäketega. See soodustab ka tõusmete kiiremat tärkamist. Äkkeid saab kasutada kuni tõusmed on kuni 10 cm pikad. Edasi tuleks teha vaheltharimist vaheltharimiskultivaatoriga 2...3 korda 2...3 cm sügavuselt. Sellega hävitatakse ära vagude vahel olev umbrohi, kobestatakse mulda ja kuhjatakse see ümber kartulitaimede, soodustades pesade kinnikatmist ja kaitsmist päikese eest. Vaheltharimine lõpetatakse õiepungade moodustumise faasi alguseks. Vajadusel tehakse kasvuaegne keemiline taimekaitse kahjurite ja haiguste vastu. Koristamine Koristusaja valik sõltub: 1. Sordi kasvuaja pikkusest; 2. Kartuli koristusotstarbest; 3. Lehemädaniku levikust; 4. Ilmastikust; 5. Koristusmasinate tootlikkusest; 6. Tööjõu saadavusest. Selleks, et kartul lõpetaks kasvu ja koor jääks kinni, tuleb üldpõllul 5..
annaabi.ee 
