Maomürk on tegelikult mürgine sülg, mida maod hammustades mürgihammastes olevate kanalite või vagude kaudu ohvrisse viivad. Pidevalt suust välja käiva kaheharulise keelega haistavad maod ümbritsevat. Keelega võetud "õhuproov" surutakse suu laes olevatesse lohukestesse Sisalikud Arusisalik (Lacerta vivipara) Arusisalik on üks levinumaid liike Euraasias. Elupaigaks eelistab ta niiskeid alasid, näiteks võib seda sisalikku kohata metsastunud sooaladel, turbarabades, kinnikasvavatel raiestikel, metsaservadel ja sihtidel, leht- ja okaspuuistandustes, põõsastikku kasvanud oja- ja kraavikallastel ning muudes taolistes kohtades. Muidu võib neid kohata ka mujal, näteks koduõues, puuriitades jne. Ohtu sattudes peidavad nad end tihti vette ja kaevuvad seal mutta või maismaa peal kivide, sambla või kuhugi mujal varju. Sisalikel langeb vana nahk tükkidena maha. Ta elab kuni 8 aastaseks. Arusisalikud on päevase eluviisiga loomad
II kategooriasse. [6]Ohuteguriteks on ka metsamajanduslik tegevus, kaevandamine (sh. Liiva ja savi kaevandamine, kivimurrud jms.), häirimine ja liiklus, ehitustegevus (sh. Teede, mänguplatside jne. rajamine) [3]. 1998 aastal kuulus kivisisalik kolmandasse kategooriasse, kuid nüüdseks (aastaks 2011) kuulub kivisialik Eestis teise kategooriasse. See näitab, et Eestis on kahanenud liigi arvukus kümne aasta jooksul. [9] Arusisalikud elavad niisketes paikades: soometsades, turbarabades, kinnikasvavatel raiesmikel, metsaservadel ja -sihtidel, istandustes, põõsastikku kasvanud oja- ja kraavikallastel ning muudes sellistes kohtades. Mägedes elab ta kuni 2500 meetri kõrgusel. Raiesmikel ja metsaservadel elab ta kõige meelsamini kändude ja mahalangenud puude juures, põõsaste ääres ja puujuurte vahel. Toidu olemasolu- arusisalik toitub putukatest, ämblikest, limustest ja ussidest, püüdes neid maapinnal, rohttaimedel ja puutüvedel
· Vegetatiivse paljunemise vahendid: peeneteralised soreerid, mis katavad teistalluse ülaosa · Viljakehad tumepruunid, esinevad osadel isenditel · Kasvukoht: maapind, kõdunev puit · Väga sage kogu Eestis Tallus sisaldab nagu paljudel teistelgi porosamblikel kibedamaitselist samblikuainet fumaar- prototsetraathapet, mida on võimalik tuvastada P + punase värvusereaktsiooni abil. Kasvab liivasel pinnal, eriti nõmme- ja palumetsades, kinnikasvavatel liivikutel, rabades, kraavikallastel, harvem kõdunenud kändudel. [5] 5. Kokkuvõte 17 Selle töö koostamisel õppisin palju Lohusalu metsast ja seal elavatest samblikest. Tore oli üle pika aja jälle metsas tammuda ja vaadata, mis loodusel varuks. Lohusalu mesast leidsin seitset eri liiki samblaid, olen tulemusega rahul. Lohusalu metsa puudel on palju erinevaid ja