Elavhõbedal on suur pindpinevus, tema pindpinevustegur on 0,4865 N/m (võrrelge vee vastava väärtusega 0,0729 N/m).Tal on seitse stabiilset isotoopi massiarvudega 196, 198, 199, 200, 201, 202 ja 204.Elavhõbe reageerib ainult nende hapetega, mille anioonid on tugevamad oksüdeerijad. Saamine: Elavhõbe oli tuntud juba Muinas-Hiinas, -Indias ja Egptuses. Vabal kujul looduses praktiliselt ei esine, saadakse elavhõbedamaakidest, millest olulisim on kinnaver (HgS).Suurimad kinaveri leiukohad on Hispaanias.Elavhõbeda toodang maailmas on tugevasti langenud varude ammendumise tõttu. Kasutusalad: Elavhõbeda kasutamine põhineb tema omadustel. Elavhõbedal on suur temperatuurist tingitud soojuspaisumine, mis võimaldab tema kasutamist termomeetrites. Elavhõbedaga on teadusajaloos seotud paljud avastused ja aparaatide konstruktsioonid. Varem kasutati mõõtühikutena mitmeid elavhõbedaga seotud suurusi: õhurõhku avaldati elavhõbedasamba
Elavhõbeda oksiidi tüüp on nõrkhappeline. Elektronegatiivsus Paulingu järgi on 1,9. Keeb temperatuuril 356°C ja tahkub -38.8°C. Elavhõbe on raskmetall, mille tihedus on 13.6 g/cm3. Tellised ja suurtüki kuulid võivad isegi elavhõbeda pinnal püsida. Elavhõbe ei imbu ühegi materjali sisse, see voolab lihtsalt maha. Elavhõbe oli tuntud juba Muinas-Hiinas,-Indias ja Egiptuses. Vabal kujul looduses praktiliselt ei esine, saadakse elavhõbedamaakidest, millest oluliseim on kinnaver (HgS). Elavhõbeda toodang maailmas on tugevasti langenud varude ammendumise tõttu. Elavhõbedat leidub jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka inimtekkelistest allikatest, nagu söe põletamine ja elavhõbeda kasutamine toodetes. Metallilist elavhõbedat kasutatakse laboriaparatuuris, elektroodides, patareides termomeetrites, tänavavalgustites,
mürgised. See põhjustas värinaid, emotsionaalset ebakindlust, unetust, nõdrameelsust ja hallutsinatsioone.1941 aastal keelati elavhõbeda kasutamine nahatööstustes. 3 Elavhõbeda saamine Elavhõbe oli tuntud juba Muinas-Hiinas, -Indias ja Egptuses. Vabal kujul looduses praktiliselt ei esine, saadakse elavhõbedamaakidest, millest olulisim on kinnaver (HgS). Elavhõbeda toodang maailmas on tugevasti langenud varude ammendumise tõttu. Saadakse mineraalist HgS (kinaver) HgS + O2 Hg + SO 4 Elavhõbeda kasutusalad Valgustites: Elavhõbelamp - on gaaslahenduslamp, mida laieli kasutatakse tänavavalgustuses tänu suure valgusvoogu. Elavhõbelambil koosneb karastatud klaasist, mille sees on põleti. Põletiks voolu
ja med. salvides, valastamine, kahjurite tõrje hiljem (keskajal) lisandus: püssirohu komponent – üks keskseid alkeemikute “elemente” 3.21.1. Leidumine looduses Levinud element: massi järgi 0,05% maakoorest, Maailmameres 0,09% levikult 15. element looduses: väävliringe Looduslik S: 4 isotoobi segu, massiarvudega 32 (üle 95%), 33, 34 (üle 4%), 36 Tuntud palju väävlitsisaldavaid mineraale: ehe väävel sulfiidsed mineraalid püriit FeS2, galeniit PbS, kinnaver HgS jpt. sulfiidid sulfaadid Na2SO4 · 10H2O (glaubrisool, mirabiliit), CaSO4 · 2H2O (kips), BaSO4 (barüüt) jt. Leidub lood. vulk. gaaside koostises; merepõhjas, eriti Mustas meres: H 2S, SO2: S – bioelement (valkude, vitamiinide, polüsahhariidide jt. lood. ühendite komponent) 3.21.2. Lihtaine: molekuli koostis, füüsikal. omadused kuni 95,4ºC on stabiilne α - S toatemp-l sidrunkollased läbipaistvad kristallid
annaabi.ee 
