Kinkelepingu alusel annab üks isik talle kuuluva vara teise isiku omandisse. Leping loetakse sõlmituks, kui saaja on kingiga nõus ning võtab asja vastu. Teatavatel juhtudel võib müüja vastutada kingitud asja puuduste eest, eriti kui nende puuduste tõttu tekkis kellelegi kahju. Ehkki kinkelepinguga loovutatakse vara tasuta, saab kinkelepingus kokku leppida kohustustes ja koormistes, mida kingisaaja peab seoses kinkega kandma (nt hooldama kinkijat kinkija elu lõpuni, kinkijat ülal pidama vm). Kui kingitakse kinkija eluase, siis on võimalik sellele seada ka isiklik kasutusõigus kinkija ja ka muu isiku (nt kinkija abikaasa või lapse) kasuks, mis annab neile õiguse kingitud korteris/majas/talus elu lõpuni elada. See õigus kantakse kinnistusraamatusse ning see on nähtav ka kolmandatele isikutele. Kui isiklik kasutusõigus on kinnistusraamatusse kantud, jääb see kehtima ka juhul kui kingisaaja kingitud varaga tehinguid teeb ning raskendab sellega
· Üldjuhul kingitusi peo või vastuvõtu käigus ei avata, sest see võtab aega ja võib põhjustada külalistes ebamugavustunnet. Kui kingitus siiski avatakse, ei tohiks teadustada, kellelt iga konkreetne kingitus on. Avage kink, esitlege seda külalistele ning samal ajal võtke hetkeks silmside kinkijaga. Kingituse eest tänamine · Ükskõik, kes on kinkija ja missugune on kingitus, seda vastu võttes tuleb kinkijat kenasti tänada ja pakk tema juuresolekul lahti võtta. Vahetevahel peab pisut silmakirjalik olema, kuid see on kingi vastuvõtmisel õigustatud. · Tänatakse tavaliselt kohe kingi üleandmise ajal. · Tänu võib avaldada ka päev hiljem telefoni teel, kirjaga, visiitkaardiga. Eriti kohane on see siis, kui kingitusi otse käest kätte ei anta (posti- ja käsipakk). · Avalik tänuavaldus ajakirjanduses tuleb kõne alla juhul, kui tegemist on mingi suursündmusega ja
Praktikas sõlmitakse kinkelepinguid tihti segalepingutena, see tähendab et leping vastab kahele või enamale lepinguliigi tunnusele. Segalepingute sõlmimisel tuleb kinke tuvastamiseks kontrollida nii kinkija tahet kingisaajat tasuta rikastada, kui ka kinke ja vastusoorituse erinevat väärtust. See 1 VÕSi seletuskiri tähendab, et segalepingu olemasolu korral tuleb välja selgitada lepingute olemus ja nendest tulenevad kohustused. Näiteks, kui kingisaaja on kohustatud kinkijat kinke eest viimast tema kogu eluaja ülal pidama, siis ei ole tegemist mitte müügilepinguga vaid segalepinguga, mis vastab nii kinkelepingu kui ka ülalpidamiselepingu tunnustele. Ei loeta kinkeks teise isiku kasuks: 1. vara omandamisest hoidumist; 2. õigusest loobumist, mida isik ei ole veel omandanud; 3. pärandist või annakust loobumist. Kinkeleping, mis on sõlmitud kinkija surma puhuks peab sisaldama endas tingimust, mille kohaselt
annaabi.ee 
