Tallinnas 1237. aastal välja antud ladinakeelne pärgamentürik. Selle ürikuga kuulutas ta Tallinnas välja Saksa-Rooma keisri Friedrich II määruse, millega kõigil soovijatel lubati oma varandust vabalt kirikule annetada https://www.tallinn.ee/est/arhiivindus/Eesti-vanim-urik Vanuselt järgmised Eestis säilinud ürikud on · Tartu Ülikooli raamatukogu käsikirjade osakonnas olev maavalduse kinkekiri 1239. aastast · Eesti Ajalooarhiivis olev Taani kuninga Erik IV poolt välja antud ürik kirikukümnise kohta, dateeritud 1240. aasta 24. juuniga. Suur Eestimaa nimistu hoiul Taani Riigiarhiivis Kopenhaagenis Suur Eestimaa nimistu on Taani hindamisraamatu üks osa. See on koostatud munkade poolt aastatel 1219-1220, kes Eestimaal ringi liikusid ja rahvast ristisid. Munkade koostatud nimistus on üle 500 kohanime Harju ja Virumaalt. 421 neist on kasutusel tänapäevani
u1820 laemaalingud kodukabelisse. /Üprus 1956, lk 22/ Odrese järgi istutati mõisaümbruse puud 1835. aastal. Viimane, eklektiline (neogootika) ümberehitusperiood. Mõisa park kujundati ümber romantiliseks inglise stiilis pargiks. Carl 1850-1890 Magnus Stenbock'i (teine CMS) ehk Apa aeg. Hull krahv Erik Stenbock oli mõisa omanik aastail 1885-95, elas Kolgas 1885-87. 9 Kinkekiri Pontus De la Gardie'le. 1581. aasta 6. juuni kinkekiri ütleb: "riigi mõis nimega Kolga koos maja, põllu, heinamaa, metsade, kalavete, veski ja veskijõgedega ning kõige muuga, mis sinna juurde kuulub". Rootsi keeles on see nii: "en kronans gård benämnd Kolk, med hus åker äng skogar fiskevatten kvarn och kvarnströmmar samt allt annat som hör till". /Norrman/ Kirjavahemärke sel ajal enamasti ei kasutatud. Mainitud on maja (hus) ja veski (kvarn) ja veskijõed ( kvarnströmmar)
KRISTLUS Tekkis 1. sajandil Levimisviisid: 1) vabatahtlik ( frangid, Rooma talupojad ) 2) misjonärid, misjonitöö (Rootsis ) 3) sõjalisel teel ( Baltimaad ) Kujunes välja kiriklik hierarhia. Kõige tähtsam oli Rooma paavst ( algselt kutsuti Rooma piiskopiks) Järgmisel kohal olid peapiiskopid Siis olid piiskopid Kõige madalamal olid preestrid Aastal 756 tekkis Kirikuriik 8.sajandi lõpul koostati paavsti kantseleis Constantinuse kinkekiri. Selle sisu oli see, et Rooma keiser Constantinus, kui ta viis Rooma pealinna itta (Konstantinoopol), siis lääneosa jättis ta Rooma paavsti kätte. See kiri oli koostatud nii, nagu Constantinus ise oleks lasknud selle 4.sajandil koostada. Sellele samale Constantinuse kinkekirjale tuginesid hilisemate paavstide võimutaotlused. Renessansiperioodil tõestati ära, et tegemist ei ole 4. sajandil koostatud kirjaga, vaid 8. sajandil ( seda tegi Lorenzo Valla 15
Vaimulikud mood. 1. seisuse, keskajal oli kirik oluline kult. kaitsja ja säilitaja. Vaimulikud olid kirjaoskajad enamasti. Kloostrid jagasid haridust enne linnade teket. Seal õp. Enamasti tulevased vaimulikud. Arh andis eeskuju kogu muule arh. Olid kõrgemaid linnas. Aitasid säilitada ka antiikkultuuri pärandit, sest kloostrid kirj. Ümber antiikteoseid, aga muidugi filtreeris. 7561870 kirikuriik.. konstantinoopoli kinkekiri 18. Võimuvõitlus ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Investituuritüli 10. sajandil sai prl Cluny kloostris alguse kiriku uuendusliikumine, eesmärgiks vaimulik võim tuleb seada kõrgemale ilmalikust. Mitmeid reforme nähti ette: taheti kiriku prestiiti tõsta Range tsölibaat Tuleb lõpp kirikuameti ostulemüügile 10. saj hakkas paavsti nim. Ametisse SaksaRo keiser. See tugevdas ilmalikku võimu.
annaabi.ee 
