hulka ja ka abikaasa peab olema lepingu sõlmimisega nõus. Kinkelepingu alusel annab üks isik talle kuuluva vara teise isiku omandisse. Leping loetakse sõlmituks, kui saaja on kingiga nõus ning võtab asja vastu. Teatavatel juhtudel võib müüja vastutada kingitud asja puuduste eest, eriti kui nende puuduste tõttu tekkis kellelegi kahju. Ehkki kinkelepinguga loovutatakse vara tasuta, saab kinkelepingus kokku leppida kohustustes ja koormistes, mida kingisaaja peab seoses kinkega kandma (nt hooldama kinkijat kinkija elu lõpuni, kinkijat ülal pidama vm). Kui kingitakse kinkija eluase, siis on võimalik sellele seada ka isiklik kasutusõigus kinkija ja ka muu isiku (nt kinkija abikaasa või lapse) kasuks, mis annab neile õiguse kingitud korteris/majas/talus elu lõpuni elada. See õigus kantakse kinnistusraamatusse ning see on nähtav ka kolmandatele isikutele. Kui isiklik kasutusõigus on kinnistusraamatusse kantud,
*Tasuta leping *kingisaajale võib ette näha koormisi või kohustusi Subjektid on kinkija ja kingisaaja. Vorm: kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks peab olema tehtud kirjalikult, kui seadusest ei tulene teisiti Taganemine (1a jooksul ajast, mil sai teada või pidi saama teada oma taganemise õiguse tekkimisest): *kingisaaja on näidanud kinkija suhtes üles jämedat tänamatust *kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse *kinkijale on pärast lepingu sõlmimist tekkinud uusi või suuremaid ülalpidamiskohustusi *kingisaaja sureb 10. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. *töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult
1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; (ka pärast) 2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; (ka pärast) 3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse; (ka pärast) 4) kinkijale on pärast lepingu sõlmimist tekkinud uusi või oluliselt suuremaid ülalpidamiskohustusi; 5) kingisaaja sureb. 18. Vahetusleping – mis see on? Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Vahetuslepingule kohaldatakse vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Kumbagi
kuuluvad kinkelepingust tulenevad kohustused täitmisele peale kinkija surma. Näiteks võib kinkelepingus eraldi välja tuua tingimuse, mille kohaselt toimub eseme ja sellega seotud omandiõiguse üleminek peale kinkija surma. Kinkelepingust, mis on sõlmitud kinkija surma puhuks, ei omanda kingisaaja lepingust tulenevaid õigusi kinkija eluajal. See tähendab, et kingisaaja ei saa esitada kinkija suhtes kinkega seotud nõudeõigusi viimase eluajal. Küll aga omandab kingisaaja lepingust tulenevad õigused pärast kinkija surma. Kinkelepingu võib sõlmida ka veel sündimata lapse kasuks.el juhul otsustab kinke vastuvõtmise tulevase lapse vanem või eestkostja. Kinkelepingust saab ka taganeda, kuid ainult teatud tingimuste olemasolul. Taganeda saab kinkelepingust nii enne selle täitmist kui ka pärast täitmist, näiteks järgmistel juhtudel:
annaabi.ee 
