ühetähenduslikud. Näiteks nimetuse merekaru puhul on mõistetav, et komponent karu viitab referendile ja meri näitab, millised kohaga see inimene seotud on. Kui aga liitsõna mõlemad osad esinevad kujundlikus tähenduses, on isikunimetusest keerulisem aru saada. Näiteks väljendi pigikäpp puhul võib teada sõnade pigi ja käpp tähendust, kuid kumbki neist ei viita otseselt sellele, et pigikäpa puhul on tegemist kingsepaga. Semantiliste muutuste tulemused sõltuvad suuresti nende olukordade iseloomulikest tunnustest, mis on fraseoloogilise abstraktsiooni aluseks. Seega ei ole metafoorsed liitsõnad ühesuguse ülekantuse astmega. (Õim 2001a: 555556) 2. Süntaktilise teisenduse käigus tekkinud liitnimisõnad Need on eelkõige verbifraasist moodustatud tegijanimed: keelt kandma keelekandja, kintsu kaapima kintsukaapija, tühja tuult tallama tuuletallaja, siidi vedama
kirikus käik ning uudistamist ikka jagus. Kirikust tagasi sõideti reega, millel oli Joosep pannud kellad külge, aga sellest ei tohtinud isa teada saada. (Naabrikoer) Valtu ronis Eespere tuppa jõuluõhtu ning sai Andreselt korralikku keretäie aga julgenud enam naabrimaal nina näidata. Kirikust tagasi jõudes söödi jõululauas ning siis katsusid noor ja vana Andres rammu. Mustlasvõitlemisega jäi vana ikka peale, aga kingsepaga pidi võidu pojale loovutama. XXXV Andres ja Pearu käisid terve talve kohtu vahet. Kui kõrtsiletti ääres kokku said rääkis Pearu naabrile, et nende Liisi ajab Oru Joosepile ligi. Muidugi ei meeldinud see kummalegi mehele, aga ka noored ei andnud alla. Andres sai teada, et Liisi Joosepilt last ootab ning viskas tütre kodust välja. Mari soovitas Liisil sauna minna ja läkski. XXXVI Sauna- Madis võrdles Liisiga oma ja tüdruku isa. Aina rohkem ta neis kahes sarnasusi
Kokkupuude vahetuseks ei leia aset ju kahe arsti vahel, vaid arsti ja põllumehe vahel ning üldse erinevate inimeste vahel, kes pole võrdsed192 -- seda tuleb aga vastavusse viia. Seetõttu peavad kõik vahetamiseks määratud asjad olema mingil määral võrreldavad -- sellest ka rahatähtede kasutuseletulek, mis muutub nagu vahepealseks. Need mõõdavad kõike, seega ka, mida on liigselt või puudu, kui suur hulk jalanõusid võrdub maja või toiduga. Ehitaja suhe kingsepaga peab siis olema sama, mis kingade arvu suhe majaga (või toiduga), sest ilma selleta pole vahetust ega ühistegevust, mis ei toimu ilma, et oleks teatud võrdsus olemas. Niisiis, kõiki asju tuleb mõõta mingi ühise aluse suhtes, nagu eelpool öeldud, seega on niisuguse asja järele tõepoolest vajadus -- see seob kõike. Kui inimestel poleks mingeid vajadusi ja need ei lähe kokku, siis poleks ka vahetust, vähemalt mitte sellisel moel
annaabi.ee 
