,,V- püramiid", mis koosneb 32-st püramiidi asetatud värvitelerist). Autor otsib võimalusi, kuidas aktiviseerida inimeste suhtumist teleriekraani. tänapäeval on laialt levinud arvutigraafika, mis võimaldab luua lõputult variatsioone etteantud programmi raames ja sobib eriti seeriakunsti pooldajatele. Kineatism, nii nagu tema lähtekohaks olnud tehniline progresski on kõige kosmopoliitsem seni vaadeldud kunstivooludest. Enamik kinetatismi on meeleolult ja vaimult, nii nagu vahenditeltki solidaarne tehnilise progressiga. Kinetismi raskeks probleemiks näib jäävat piiri tõmbamine kunsti ja mittekunsti, vaimse loomingu ja ajaviiteliste mänguasjade vahel. 60- ndate ja 70-ndate aastate avangardismis oli kunsti piiri kompamine või ründamine keskseks teemaks. Seetõttu olidki op-kunst ja kogu kinetism eelmänguks järgnevatele vooludele. Teoste lakoonilisuse ja standartsusega, eneseväljenduse piiramise ja unikaalsuse
,,V-püramiid", mis koosneb 32-st püramiidi asetatud värvitelerist). Autor otsib võimalusi, kuidas aktiviseerida inimeste suhtumist teleriekraani. tänapäeval on laialt levinud arvutigraafika, mis võimaldab luua lõputult variatsioone etteantud programmi raames ja sobib eriti seeriakunsti pooldajatele. Kineatism, nii nagu tema lähtekohaks olnud tehniline progresski on kõige kosmopoliitsem seni vaadeldud kunstivooludest. Enamik kinetatismi on meeleolult ja vaimult, nii nagu vahenditeltki solidaarne tehnilise progressiga. Kinetismi raskeks probleemiks näib jäävat piiri tõmbamine kunsti ja mittekunsti, vaimse loomingu ja ajaviiteliste mänguasjade vahel. 60-ndate ja 70-ndate aastate avangardismis oli kunsti piiri kompamine või ründamine keskseks teemaks. Seetõttu olidki op-kunst ja kogu kinetism eelmänguks järgnevatele vooludele. Teoste lakoonilisuse ja standartsusega,
,,V- püramiid", mis koosneb 32-st püramiidi asetatud värvitelerist). Autor otsib võimalusi, kuidas aktiviseerida inimeste suhtumist teleriekraani. tänapäeval on laialt levinud arvutigraafika, mis võimaldab luua lõputult variatsioone etteantud programmi raames ja sobib eriti seeriakunsti pooldajatele. Kineatism, nii nagu tema lähtekohaks olnud tehniline progresski on kõige kosmopoliitsem seni vaadeldud kunstivooludest. Enamik kinetatismi on meeleolult ja vaimult, nii nagu vahenditeltki solidaarne tehnilise progressiga. Kinetismi raskeks probleemiks näib jäävat piiri tõmbamine kunsti ja mittekunsti, vaimse loomingu ja ajaviiteliste mänguasjade vahel. 60- ndate ja 70-ndate aastate avangardismis oli kunsti piiri kompamine või ründamine keskseks teemaks. Seetõttu olidki op-kunst ja kogu kinetism eelmänguks järgnevatele vooludele. Teoste lakoonilisuse ja standartsusega, eneseväljenduse piiramise ja unikaalsuse