nähtud taluma oma otstarbest lähtuvalt; taastada detaili esialgsed kuju ja mõõtmed · Toereaktsioonid (= reaktiivsed jõud või koormused) tugede ja 2.6. Milliseid deformatsioone käsitleb Tugevusõpetus? Vaid elastseid konstruktsiooni vastasmõju, mis määratakse konstruktsiooni tasakaalu- 2.7. Kirjeldage normaaldeformatsiooni! varda telje sihiline deformatsioon (staatikaga määratud süsteem) ja kinemaatilistest (staatikaga määramata 2.8. Millised on pikke tunnused? *varda pikkus muutub *varda telg jääb sirgeks süsteem) tingimustest. *ristlõiked jäävad paralleelseteks ja risti teljega. 1.9. Millised on detaili koormuste kolm võimalikku allikat? elementide 2.9. Milles seisneb põikdeformatsioon pikkel? *tõmmatud varda pikenemisega
Masinamehaanika kordamisküsimused 2010 1. Tuua näiteid kinemaatilistest paaridest ja nende sidemetest. Mehhanismi lülid seotakse omavahel nii, et neil säilub võimalus teineteise suhtes liikuda. Lülide suhtelist liikumist võimaldavaid ühendeid nim kinemaatilisteks paarideks. 1) Kerapaar on kolm sõltumatut rotatsioni ümber kolme telje. Vabadusastmeid on 3, sidemeid 3. 2) Silinderpaar translatsioon piki ühte telge ja sellest sõltumatu rotatsioon ümber sama telje.
· Aktiivsed koormused (= aktiivsed jõud) ? nende väärtused on üldjuhul teada, kui detaili välised töökeskkonna ja vajaliku suutlikkuse parameetrid (koormused, mida detail on ette nähtud taluma oma otstarbest lähtuvalt) on määratud; · Toereaktsioonid (= reaktiivsed jõud või koormused) ? tugede ja konstruktsiooni vastasmõju, mis määratakse konstruktsiooni tasakaalu (staatikaga määratud süsteem) ja kinemaatilistest (staatikaga määramata süsteem) tingimustest 1.5. Kirjeldage staatilist koormust! Staatiline koormus = ajas muutumatu või aeglaselt muutuv 1.6. Kirjeldage dünaamilist koormust! Dünaamiline koormus = muutub ajas kiiresti (või inertsikoormus) 1.7. Milleks on vaja koormusi taandada? Teada on detailile mõjuvad tegelikud koormused (alati ruum ja/või pindkoormused). Vaja on tegelikke koormusi maksimaalselt taandada joon ja/või üksikkoormusteks (s.t
37 Hammasrataste materjalid ja hammaste põhilised ………………………………..…………….. + tõrked. ……………………. +++ ++ Teras(rattaid termotöödeldakse); malm(aeglastel vähekoormatud Põkkõmblus: ratastel); mittemetallid(kinemaatilistest ja aparaatide ülekannetes). Nurkõmblus: Tõrked: tööpindade väsimuskulumine e piting; esineb 15 Neetliide (skeem) ja selle iseloomustus. kauemtöötanud ülekannetes; hamba murdumine, kas htkline ………………………………………. ++ ülekoormus või väsmuse tagajärg; tööpinna sööbimine kontaktpinge
detaili välised töökeskkonna ja vajaliku suutlikkuse parameetrid (koormused, mida detail on ette nähtud taluma oma otstarbest lähtuvalt) on määratud; · Toereaktsioonid (= reaktiivsed jõud või koormused) tugede ja konstruktsiooni vastasmõju, mis määratakse konstruktsiooni tasakaalu- (staatikaga määratud süsteem) ja kinemaatilistest (staatikaga määramata süsteem) tingimustest Priit Põdra, 2004 5 Tugevusanalüüsi alused 1. TUGEVUSANALÜÜSI EESMÄRK JA PÕHIPRINTSIIBID 1.3.2. Koormuste allikad ja olemus Koormused rakenduvad konstruktsioonile tavaliselt kui: · elementide omakaal, · inertsijõud (omakaalust tingitud koos pöörlemise või mitteühtlase liikumisega),
Jäikuse suurendamisel kasvab omavõnkumiste sagedus ja järelikult väheneb võnkumiste amplituud. 2. Võnkuvate masside vähendamine nii, et see ei põhjusta tehnoloogilise süsteemi osade jäikuse vähenemist. 3. Võnkuva liikumise takistusjõudude suurendamine, mille arvel suureneb energia hajuvus võnkumistel. 4. Vibratsiooni tekitavate jõudude vähendamine (välisjõud sundvõnkumistel, sisejõud isevõnkumistel). 5. Lõikepingi ülekannetest ja kinemaatilistest ahelatest defektide kõrvaldamine. 26. Mida väljendab pinna karedus? Karedus on suhteliselt väikeste sammudega pinna ebatasasuste kogum lähtepikkusel. 27. Nimetage kolm pinnakareduse parameetrit (tähised koos sisulise selgitusega). Standard käsitleb järgmisi põhilisi pinnakareduse parameetreid: a R - pinnakonaruste keskmine aritmeetiline hälve; z R - pinnakonaruste kõrgus kümne punkti järgi;
B. Pseudo-anthropomorphic See tähendab, et BLEEX-jalg on kinamaatiliselt päris jala sarnane, kuid ei oma kõiki inimese jala DOF (degrees of freedom )-e. Lisask on BLEEX-i DOF-d seotud ainult liigeste pöörlemisega. Kuna inimese ja eksoskeleti jala kinemaatika ei ole täpselt sama, saab eksoskeletti jäigalt ainult äärmiste jäsemete ( jalg ja torso) külge ühendada. Kõik teised jäigad ühendused võivad viia kinemaatilistest erinevustest tulevnevate suurte operaatorile rakendatavate jõududeni. Järeleandlikud ühendused lubavad inimese ja eksoskeleti vahel talutavat relatiivset liikumist. Tänu kinemaatilistele erinevustele on BLEEX paremini ühendatav erinevatele operaatoritele. 4.1 DEGREES OF FREEDOM (DOF) ehk LIIKUMIS VABADUSASTE. Kuigi BLEEX on pseudo-antrophomortne ja tal on puus, põlv ja pahkluu, erinevad nende liigesete andmed inimese omadest
annaabi.ee 
