2.3.5. Kinemaatilised diagrammid 3. ptk. MEHHANISMIDE DÜNAAMILINE ANALÜÜS 3.1. Mehhanismides toimivad jõud ja momendid. Mehaanilised karakteristikud 3.1.1. Hõõrdejõud ja -momendid 3.2. Mehhanismide kinetostaatiline analüüs 3.2.1. Inertsjõudude süsteemi taandamine ekvivalentseks inertsjõuks 3.2.2. Asendatavate masside meetod 3.2.3. Kinemaatilistes paarides toimivate reakstioonide arvutamine 3.2.4. Tasakaalustava koormuse arvutamine Zukovski meetodiga 3.3. Mehhanismide liikumine neile mõjuvate koormuste toimel 3.3.1. Liikumisfaasid. Töö ülekande seadus. Kasutegur 3.3.2. Liikumisvõrrandite leidmine 3.3.3. Liikumisvõrrandite lahendamine 3.4. Masinate käigu reguleerimine 3.5. Tasakaalustamine ja balansseerimine 3.5.1
hambamateriali plastne voolamine karastamata terastel, mida põhjustab väga suur surve aeglastes raskelt koormatud ülekannetes). Hammasülekande hooldus. Tiguülekanne ja selle iseloomustu. Tiguülekandeid kasutatakse laialdaselt pöörlemise ülekandmiseks kiivasate telgede vahel. Ülekanne koosneb 2-st lülist: teost ja tigurattast. Telgedevaheline nurk võib olla suvaline, aga tavaliselt on 90o. Ülekandearv on tavaliselt suur (8-80, kinemaatilistes ülekannetes aga kuni 1500) Energiakadu on suurem kui hammasülekandel. Aeglased tiguülekanded kuluvad kiiresti. Teo ja tiguratta vahelises kõrgpaaris esineb sööbimisoht. Tiguülekannet saab konstrueerida isepidurduvana, s.t. ainult teo võllist käitavana. Mis on tigu käikude arv? Käikude arv näitab, mitu keeret mööda tiguratast paralleelselt asetseb. Tähistatakse z1'ga. See arv võib olla 1-4 (tavaliselt 1 või 2, 4 väga harva). Rihmülekande rihmade ristlõike kujud.
suur surve aeglastes raskelt koormatud ülekannetes). 59. Hammasülekande hooldus. 60. Tiguülekanne ja selle iseloomustu. Tiguülekandeid kasutatakse laialdaselt pöörlemise ülekandmiseks kiivasate telgede vahel. Ülekanne koosneb 2-st lülist: teost ja tigurattast. Telgedevaheline nurk võib olla suvaline, aga tavaliselt on 90o. Ülekandearv on tavaliselt suur (8-80, kinemaatilistes ülekannetes aga kuni 1500) Energiakadu on suurem kui hammasülekandel. Aeglased tiguülekanded kuluvad kiiresti. Teo ja tiguratta vahelises kõrgpaaris esineb sööbimisoht. Tiguülekannet saab konstrueerida isepidurduvana, s.t. ainult teo võllist käitavana. 61. Mis on tigu käikude arv? Käikude arv näitab, mitu keeret mööda tiguratast paralleelselt asetseb. Tähistatakse z1'ga. See arv võib olla 1-4 (tavaliselt 1 või 2, 4 väga harva). 62
talitlusomaduste muutumine. 2.Detailile mõjuvad koormused, kuidas neid määrata? Detailidele mõjuvad üldjuhul järgmised koormused: · tehnoloogilised ja ekspluatatsioonilised koormused (jõud ja momendid transportimisel, operaatori poolt tekitatud jõud juhtimisorganitele,okulaaridele jt.elementidele; seadme põhifunktsiooni täitmisega kaasnevad jõud ja momendid jne.); · lülide raskusjõud (gravitatsioonijõud), · inertsijõud, · hõõrde- ja reaktsioonijõud liidetes ning kinemaatilistes paarides; · keskonna takistus-, surve- ja üleslükkejõud,magnetjõud, elektrostaatilised jõud, pindpinevusjõud Määratakse: algandmete (moment, mass, raadiused, pöörlemiskiirus jne) abil 3.Detaili struktuur: töö-, baas ja sideelement. Tööelement (TE) - detailiosa, mis täidab vahetult seda ülesannet, milleks me detaili üldse vajame. Baaselement (BE) - detailiosa, mis määrab selle detaili asendi teiste omataoliste suhtes.
määratakse seosest Ft , (23.1) kus Fr – rattaid kokkusuruv normaaljõud; D2 f – hõõrdetegur; FR k – sidestusvarutegur. b Jõuülekandeis võetakse k = 1,2 ... 2,0, kinemaatilistes k = 2,5 ... 3,0. Sele 23.2. Jõud hõõrdülekannes. Seosest (23.1) selgub, et kokkusurumisjõud on 1/f korda hõõrdejõust suurem. Sõltuvalt materjalist ja määrde olemasolust on hõõrdeteguri suurus 0,04 ... 0,4. Seega 123 kokkusurumisjõud ületab hõõrdejõudu 2,5 ... 25 korda. Arvestades sidestusvarutegurit, see jõud veelgi kasvab
annaabi.ee 
