Masinamehaanika kordamisküsimused 2010 1. Tuua näiteid kinemaatilistest paaridest ja nende sidemetest. Mehhanismi lülid seotakse omavahel nii, et neil säilub võimalus teineteise suhtes liikuda. Lülide suhtelist liikumist võimaldavaid ühendeid nim kinemaatilisteks paarideks. 1) Kerapaar on kolm sõltumatut rotatsioni ümber kolme telje. Vabadusastmeid on 3, sidemeid 3. 2) Silinderpaar translatsioon piki ühte telge ja sellest sõltumatu rotatsioon ümber sama telje. Vabadusastmeid 2, sidemeid 4. 3) Sõrmega kerapaar kaks sõltumatut rotatsiooni ümber kahe ristuva telje. Vabadusastmeid 2, sidemeid 4.
uhtlaseltliikuvpunkt,kui silindersamaaegselt asenditekoguna.Pind on miSratud,kui on p66rlebuhtlaselttimberomatelje(joon.5.3,a). antud tema moodustajakuju ja liikumise Harilikukruv'rjoone v6ib tekitadaka tasandile tingimused.Joone liikumisegatekitatavaid joonestatudsirgjoonest,kui tasand painutada pindunimetatakse pindadeks. kinemaatilisteks po6rdsilindrilisekspinnaksfioon.5.3,b). Kruvi- joone osa, mis vastab punkti tlhele tdis- Leidub pindu, mis pole tekitatavadjoone p66rdele umber silindri telje, nimetatakse liikumisega.Selle tiiupiliseks nditeks on pind (maapind).Et niisuguste topooraafiline kruvijoonekeeruks.Keeruotspunktidevahelist pindade mddramiseksantakse ette karkass,
muundamiseks c) jne...(F.Reuleaux (1829-1905) andis 17 masina definitsiooni, tema tõlkija lisas veel 7) 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid Mehhanismi lülid seotakse omavahel nii, et neil säilub võimalus teineteise suhtes liikuda. Lülide suhtelist liikumist võimaldavaid ühendeid nim kinemaatilisteks paarideks (vt järgmisel leheküljel toodud tabel 1, kus on kujutatud tehnikas enamkasutatavad kin. paarid) Kinemaatiline paar koosneb kahest elemendist. Elemendiks nim paari moodustavate lülide omavahelises kokkupuutes olevaid osi. Tabel 1. Klass Seondite Säilivate vabadus Skeem Tingkujutis Tingtähis Ülekantavad jõud ja Paari nimi ja säiluvad
- hammasmehhanismid (hammas- ja tiguülekanded, planetaar- ja diferentsiaalmehhanismid, laineülekanded), 98 - hõõrdmehhanismid, - kiilmehhanismid, - kruvimehhanismid, - painduva lüliga mehhanismid (rihm- kett- ja trossülekanded). Mehhanismid koosnevad omavahel liikuvalt ühendatud lülidest. Lülideks on absoluutselt jäigad kehad, mis on omavahel seotud kinemaatilisteks paarideks, mis võimaldavad lülide omavahelist suhtelist liikumist. Kinemaatilisi paare klassifitseeritakse elementidevahelise (lülidevahelise) kokkupuutepinna järgi madalpaarideks kui lülide vahel on kokkupuutepind ja kõrgpaarideks, kui lülide vahel on kas joon- või punkpuude. 16.1. Väntmehhanismid Väntmehhanism koosneb vändast (1), kepsust (2), liugurist (3) ja kinnislülist ehk juhikust x
annaabi.ee 
