töötlemise korral löögid tera tipule (mis on treitera kõige nõrgem koht), siis löögilise iseloomuga treimise korral kasutatakse treiterasid, mille lõikeserva kaldenurk ...... on piires 0...10 kraadi, mis viib löökide esmase mõjupunkti teriku tipust kaugemale, lõikeserva keskosa poole. ISO standardi kohaselt on pealõikeservanurga märk (kas positiivne või negatiivne) vastupidine Venemaa kirjanduses kasutatavale pealõikeservanurga märgile [Jaanson]. Lõikeprotsessi käigus (kinemaatilises süsteemis) treitera nurgad mõnevõrra muutuvad, sõltuvalt lõikekiirusest, ettenihkest ja töödeldava detaili läbimõõdust.
g = 0,5 Määran lintkonveieri nõutava võimsuse: Lindkonveieri nõutava võimsuse Ptm saan kui korrutan lindi veojõu ja lindi kiiruse: Ptm = F·v = 1,5· 103· 2,1 = 3,15 kW Määran ajami kasuteguri: = kü · lü · s · vl2 · ll2 · tm kus kü = kinnise ülekande kasutegur lü = lahtise ülekande kasutegur s = siduri kasutegur vl = veerelaagri kasutegur(reduktori kinemaatilises skeemis kaks paari veerelaagreid) ll = liugelaagri kasutegur(masina vedaval ja veetaval võllil kaks paari liugelaagreid) tm = töömasina kasutegur( töömasina kasutegur = lamerihmülekande kasuteguriga) kus kü = 0,95...0,97; kü = 0,95 + 0,5(0,97- 0,95) = 0,96 lü = 0,94...0,96; lü = 0,94 + 0,5(0,96- 0,94) = 0,95 s = 0,98 vl = 0,99 ll = 0,99 tm = 0,94...0,96; tm = 0,94 + 0,5(0,96 - 0,94) = 0,95
ulü = --------- = 4,675 4 uteg ulü = --------- ulü 18,7 ukü = --------- = 4 4,675 a. AJAMI KINEMAATILINE ARVUTUS JA JÕUARVUTUS Ajami elementide ühendamise järjekord kinemaatilises skeemis Parameeter Võll m -lü - kü - s - tm Võimsus m Pm = 1,866 kW P K P1 = Pm ηlü ηvl P1 = 1,866 x 0,95 x 0,99 = 1,755 kW kW A P2 = P1 ηkü ηvl P2 = 1,755 x 0,96 x 0,99 = 1,668 kW tm Ptm = P2 ηs ηll Ptm = 1,668 x 0,98 x 0,992 = 1,602
liikumise ajal vabakäigu. Käiguvalitsa asendis 2 aga lülitub lisaks veel sisse lintpidur B1 , mis lukustab päikeseratta täielikult, nii nagu on kirjeldatud käesoleva peatüki punktis 3.5.5. Sellisel juhul on võimalik ka mootoripidurdus. Üldiselt on aga planetaarülekandes kõigi vabakäigusidurite funktsioon käiguvahetuse ajal tekkivaid lööke pehmendada. Näiteks tagarattaveolise automaatkäigukasti planetaarreduktori kinemaatilises skeemis (punkt 3.5.5.) puuduvad vabakäigusidur F1 ja selle lülituspidur B2 . Kui selles planetaarreduktoris vahetub käik D3 D2 , siis käiguvahetuse ajal tekkiva löögi ärahoidmiseks peab täpselt eesmise siduri lahtiühendumise hetkel sisse lülituma lintpidur (vt punktid 3.5.5 ja 3.5.6). Sellist täpsust on aga raske tagada ja seetõttu on sellise skeemi puhul käiguvahetuslöögid mõnikord paratamatud. Käesoleval skeemil (joonised 24 ja 25) on päikeseratas
annaabi.ee 
