· Siseenergia on kõikide aineosakeste energia.( kineetline energia+pot. Energia) U=RT · Siseenergia võib muutuda kahel viisil: · Mehhaanilist tööd tehes(hõõrdumine) · Soojusülekandel · Soojusjuhtivus-soojus levib osakeselt osakesele põrgete teel. Nt. Lusikas kuumas tees · Konvektsioon- soojus levib ühelt kehalt teisele liikuva ainena. Nt: vee keetmine, hoovused. · Soojuskiirgus- energia levib kiirguse teel. Nt päikesekiirgus
Sellist plemist, kus ktus on gaasilises faasis ja hapendaja on on samtui gaasilises faasis sellist plemist nim. homogeenseks plemiseks. Kui aga ktus on tahkes faasis vi vedelas faasis ja hapendaja on gaasilises faasis sellist plemist nim. heterogeenne plemine. Homogeense plemise korral ktuse plemiseks vajalik aeg t(tau) on summa, mis koosneb ajas ktuse ja hapniku segunemiseks td(taud indeks d) + aega, mis kulub keemilise reaktsiooni toimumisele tk (tau indeks k) . Esimene juhul kineetline plemine vastab korralikult huga segatud gaasktuse plemiselegaasikolletes. Teine aga vastab, kus ktus ja hapnik on eelnevalt segamata vi halvasti segatud sel juhl mrab koguplemisaja just see segamisprotsess. Vahepealne protsess, kui mlemad mngivad rolli. VEDELKTUSE EHK MAZUUDI ETTEVALMISTAMIEN PLETAMISEKS vedelktus pleb aurufaasis, et plemine toimuks entensiivselt, tuleb vedelktus eelneevalt pihustada vimalikult vikesteks tilkadeks selleks elemendiks kus protsess toimub on m
Haripunk 20. eluaasta paiku, järgneb mõningane langus. Kristalliseerunud intelligentsus – omandatud oskused ja teadmised ning nende rakendamine spetsiifilistes asjades. Kasvab kogu elu jooksul, kui inimene on aktiivne ja terve. - Gardner: kuus võrdse osatähtsusega intelligentsust, igaühel oma seaduspärasused ja loogika – keeleline, loogilis-matemaatiline, ruumialane (hea ruumitaju ja orienteerumisvõime), kehalis-kineetline, muusikaalne ja personaalne, mis jaguneb omakorda kaheks: interpersonaalne (isikutevaheline, teiste inimeste hea tajumine ja mõitmine, suhtlemisoskus) ning intrapersonaalne (isikusisene, oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste oskuslik tajumine ja eristamine). - Sternberg: erinevate intelligentsusliikide kombineerumine ja koos toimimine – seesmine komponent (inimene enda sees toimuvad kognitiivsed protsessid –
Kui kõigile süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide geomeetriline summa mingi punkti suhtes on null, siis süsteemi kineetiline moment selle punkti suhtes ei muutu kogu pöörlemise vältel. 258. Panna kirja kolmas järeldus süsteemi kineetilise momendi teoreemist kineetilise momendi jäävuse kohta ainult ühe telje suhtes. Kui kõigile süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide algebraline summa mingi telje suhtes on 0, siis süteemi kineetline moment selle telje suhtes ei muutu kogu liikumise vältel. 259. Panna kirja neljas järeldus süsteemi kineetilise momendi teoreemist, milleks on kineetilise momendi teoreem relatiivsel liikumisel. Süsteemi kineetilise momendi teoreem masskeskme suhtes relatiivsel liikumisel ümber masskeskme Köningi telgede suhtes moodustatakse nii, nagu masskese oleks liikumatu punkt. 260
Kui kõigile süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide geomeetriline summa mingi punkti suhtes on null, siis süsteemi kineetiline moment selle punkti suhtes ei muutu kogu pöörlemise vältel. 258. Panna kirja kolmas järeldus süsteemi kineetilise momendi teoreemist kineetilise momendi jäävuse kohta ainult ühe telje suhtes. Kui kõigile süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide algebraline summa mingi telje suhtes on 0, siis süteemi kineetline moment selle telje suhtes ei muutu kogu liikumise vältel. 259. Panna kirja neljas järeldus süsteemi kineetilise momendi teoreemist, milleks on kineetilise momendi teoreem relatiivsel liikumisel. Süsteemi kineetilise momendi teoreem masskeskme suhtes relatiivsel liikumisel ümber masskeskme Köningi telgede suhtes moodustatakse nii, nagu masskese oleks liikumatu punkt. 260
annaabi.ee 
