Euroopas. Osalt seetõttu ei olnud termin ,,op-kunst" kõigile, eriti eurooplastele vastuvõetav. Ka Vasarely vältis seda ja eelistas mõistet ,,KINETISM", mis viitab liikumisele. Et op-kunsti teostele on enamasti omane mingisugune liikumiseillusioon, on paljudes tänapäeva kunstiajaloolistes käsitlustes vaadeldud op-kunsti ühe osana hoopis laiemast nähtusest, nimelt mitmevariandilisest KINEETILISEST KUNSTIST ehk KINEATISMIST. Liikumisefekti kasutamisel plastilises kunstis on pikk ajalugu, eriti kui võtta arvesse ka keskonnakujundus (purskkaevud) ja mitmesugused mehaanilised mänguasjad. 20-ndal sajandil on liikumise tähtsust kõige rohkem kuulutanud futuristid. Tõelise füüsilise liikumise tõi skulptuuri ammerika kunstnik ALEXANDER CALDER (1898-1976), kes konstrueeris ,,mobiile" ja ,,stabiile". New Yorgis tegutses kunstnike ja inseneride koostöörühm ,,katsed kunstis ja tehnoloogias". 1967
kui Euroopas. Osalt seetõttu ei olnud termin ,,op-kunst" kõigile, eriti eurooplastele vastuvõetav. Ka Vasarely vältis seda ja eelistas mõistet ,,KINETISM", mis viitab liikumisele. Et op-kunsti teostele on enamasti omane mingisugune liikumiseillusioon, on paljudes tänapäeva kunstiajaloolistes käsitlustes vaadeldud op-kunsti ühe osana hoopis laiemast nähtusest, nimelt mitmevariandilisest KINEETILISEST KUNSTIST ehk KINEATISMIST. Liikumisefekti kasutamisel plastilises kunstis on pikk ajalugu, eriti kui võtta arvesse ka keskonnakujundus (purskkaevud) ja mitmesugused mehaanilised mänguasjad. 20-ndal sajandil on liikumise tähtsust kõige rohkem kuulutanud futuristid. Tõelise füüsilise liikumise tõi skulptuuri ammerika kunstnik ALEXANDER CALDER (1898-1976), kes konstrueeris ,,mobiile" ja ,,stabiile". New Yorgis tegutses kunstnike ja inseneride koostöörühm ,,katsed kunstis ja tehnoloogias". 1967
Euroopas. Osalt seetõttu ei olnud termin ,,op-kunst" kõigile, eriti eurooplastele vastuvõetav. Ka Vasarely vältis seda ja eelistas mõistet ,,KINETISM", mis viitab liikumisele. Et op-kunsti teostele on enamasti omane mingisugune liikumiseillusioon, on paljudes tänapäeva kunstiajaloolistes käsitlustes vaadeldud op-kunsti ühe osana hoopis laiemast nähtusest, nimelt mitmevariandilisest KINEETILISEST KUNSTIST ehk KINEATISMIST. Liikumisefekti kasutamisel plastilises kunstis on pikk ajalugu, eriti kui võtta arvesse ka keskonnakujundus (purskkaevud) ja mitmesugused mehaanilised mänguasjad. 20-ndal sajandil on liikumise tähtsust kõige rohkem kuulutanud futuristid. Tõelise füüsilise liikumise tõi skulptuuri ammerika kunstnik ALEXANDER CALDER (1898-1976), kes konstrueeris ,,mobiile" ja ,,stabiile". New Yorgis tegutses kunstnike ja inseneride koostöörühm ,,katsed kunstis ja tehnoloogias". 1967
annaabi.ee 
