talude suurus ning koormiste ehk maksude nimekiri Kreisifoogtid Liivimaal riigi poolt politseilisi ülesandeid täitma määratud aadlikud Manufaktuurid tööjaotusega käsitööettevõtted, kus töötavad palgatöölised Suur nälg teadaolevalt kõigi aegade laastavam näljahäda Eestis, 1695-1697 Nõiaprotsessid eramõisades võitlus väärusuga Köster kirikuõpetaja abiline Piiblikonverents nõupidamine, mille Liivimaa kindralsuperintendant Johann Fischer kutsus kokku piibi eestikeelse tõlge ettevalmistamiseks Vana kirjaviis Johan Hornungi poolt kirja pandud põhjaeesti õigekirja reeglid Dispuudid mõttevahetused, avalikud vaidlused ülikoolis Bastion kaitseehitus, kindluse kaitsetorn Vöörmunder kiriku eestseisja Kindralsuperintendant luteri usu kiriku teatud ringkonna vaimulik juht (vastab piiskopile) Academia Gustaviana nii kutsuti Tartu Ülikooli valitseva kuninga järgi 7
aastased lapsed peavad koolis käima või õppima lugemise selgeks kodus, samas igas kihelkonnas pidi olema köstri- ehk kihelkonnakool, igas mõisas mõisa- ehk külakool, millest hiljem kujunesid vallakoolid) ilmus lõpuks eestikeelne täielik Piibel Anton Thor Helle heas tõlkes. See oli tõendiks, et eesti keeles on võimalik välja anda ka kõige keerulisemaid mõtteid ja mõisteid. 10. Kirik Rootsi ja Vene ajal: kirikliku elu juhtimiseks vajalikud organid ja ametimehed -konsistoorium, kindralsuperintendant/piiskop; Põhjasõja mõju kirikule, Vene võimu suhtumine luteri kirikusse, deism. Rootsi ajal. Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja kabelites hakati pidama eestikeelseid jumalateenistusi.Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid (kirikuõpetajate abilised). Liivimaa koolihariduse edendamises, rahvakirjanduse väljaandmises ja kiriku organisatsioonilises kindlustamises olid
*Kirikuõpetajate haridus ja kõlblus jättis soovida *Vastureformatsioon=katoliikluse taastamiseks Eesti ala üleminekuga Rootsi riigi valdusesse algas vaimulikus elus uus tõusuperiood: Eestimaa Kubermang Liivimaa Piiskop Kõrgeim vaimulik Kindralsuperintendant Konsistoorium (Tallinnas) Kiriku kõrgeim Ülemkonsistoorium (Tartus) valitsemisorgan Praostkondadeks Kubermang jagunes Praostkondadeks Kirikukihelkondadeks Praostkond jagunes Kirkukihelkondadeks · 1686 uus kirikuseadus · Toetati ja parandati kirikuid · Parandati kirikuõpetajate haridustaset
Transiitkaubandus kauba vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi Euroopast siia: sool, metallitooted, luksuskaubad, vürtsid ja alkohol Siit Euroopasse: teravili, lina, toormaterjal, kanep ja nahad Haridus Olulist rolli elus hakkas mängima haridus Kirikuelus toimunud allakäigu tõttu pani riik erilist rõhku kirikukorralduse taastamisele Luteri kiriku struktuur [Eestimaa (piiskop, konsistoorium, prostkonnad ja kirikukihelkonnad) ja Liivimaa (kindralsuperintendant, ülemkonsistoorium, praostkonnad ja kirikukihelkonnad)] Talurahva koolide võrgustik Köstrid kirikuõpetajate abilised B.G Forselius Rootsi varitlane, pastori poeg; asutas Tartu lähedale Piiskopimõisa õpetajate seminar, mis pidi valmistama ette õpetajaid talurahva koolidele
Esialgu luges talupoeg palve- ja lauluraamatuid. 1739. aastal ilmus piibli täielik tõlge, tõlke autoriks Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle. 18.saj II poolel hakkas levima ilmalik kirjandus. 18.saj lõpul oskas Liivimaal lugeda üle 60% Eesti talurahvast (Liivimaal). Eestimaal mõne võrra vähem (50% ligi, kirjutamisoskus haruldane). 10. Kirik Rootsi ja Vene ajal: kirikliku elu juhtimiseks vajalikud organid ja ametimehed -konsistoorium, kindralsuperintendant/piiskop; Põhjasõja mõju kirikule, Vene võimu suhtumine luteri kirikusse, deism. Kirikuelu korraldamiseks moodustati nii eesti kui Liivimaal konsistoorium - kirikuvalitsus ja kohtuorgan. Vaimulikkonna etteotsa seati Eestimaal piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent. Vaadeldavamal ajajärgul oli Eestimaa piiskopiks Joachim Jhering - kuulsaim piiskopp Rootsi ajal, kes kindlustas luteri kiriku positsiooni Eestimaal. Võideldes paganausu vastu ja jahtides nõidu.
14.Kuidas ja kelle eestvedamisel püüti arendada eesti kirjakeelt? Millised vastavasisulised väljaanded ilmusid? Mis on piiblikonverentsid? Miks neid korraldati? (lk 117 118) 1637 esimese eesti keele grammatika koostamine (Tallinna Toomkiriku vaimulik Heinrich Stahl), mis jäi aastakümneteks eesti keele kirjutamise aluseks. Stahl avaldas oma käsiraamatutes eesti keeles usuõpetuse raudvara. Piiblikonverentsid- nõupidamised, mis Liivimaa kindralsuperintendant Johann Fischer kutsus kokku Piibli eestikeelse tõlke ettevalmistamiseks. 15.Kes etendas Rootsi ajal Liivimaa kubermangus juhtivat rolli hariduselu korraldamisel? Millised kõrgemad õppeasutused loodi? Kus ja millal? (lk 119) Johan Skytte. Tartu Ülikool- 1632 Tartus 1656-1665 Tallinnas 1699-1710 Pärnus 1802- Tartus 16.Millal ja millise rahulepinguga lõppes Põhjasõda? Lepingu tingimused? Millised olid Põhjasõja tagajärjed? Põhjasõda lõppes Uusikaupunki rahuga 1721.
annaabi.ee 
