aastal. Alustas talurahvareforme. George Brown Liivimaa kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika (asehalduskorra) läbiviimisel, tahtis kergendada talurahva olukorda ja arendada haridust. Andis 1765.a välja positiivsed määrused: 1) Talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) Talupoeg võib maksude ülejäägi turustada 3) Koormisi piiratakse 4) Mõisniku kodukariõigust piiratakse Karl XII Noor Rootsi kuningas Barclay de Tolly Baltisaksa kindralkonna kõige silmapaistvam esindaja. Aitas suuresti kaasa sõjas Napoleoni vastu. Aastaarvud: 1700 Põhjasõja algus, Narva lahing. 1704 Vene väed vallutasid Tartu ja Narva. 1710 Eestimaa rüütelkond ja Tallinna raad alistuvad, otsene sõjategevus lõppes. 1721 Kirjutati alla Uusikaupunki rahule. Rootsi aeg Eestis lõppes. 1739 Roseni deklaratsioon. 1765 George Browne andis välja positiivsed määrused. 1783 Katariina II kehtestas Baltikumis asehalduskorra.
1. mail 1934 lahkus A. Tõnisson sõjaväeteenistusest. Rahuajal olid tee ta rinnale leidnud Kotkaristi I klass ja Valgeristi I klass. Aga rohkem kui nood aumärgid, jäid A. Tõnissoni mälestust jäädvustama ta isevärki kindralinaljad ja vigurid, mis tegid temast sõdurite hulgas omaette legendaarse kuju meie kindralkonnas. A. Tõnisson oli oma suhtumises sõjaväeteenistusse vanamoodne mees, tõsine diviisi-isa, ja pole ime, et sel pinnal tekkis tal konflikte meie kindralkonna nooremate esindajatega. Sõjaväest vabanenult määrati A. Tõnisson tartu linnapeaks, kus ta olevat teinud suurt tööd linna heakorrastamisel. Detsembris 1939 aga kutsusti ta Tallinna ülemlinnapeaks, kust kindralmajor Jaan Toots oli just kohalt vabastatus. See jäi A. Tõnissoni viimaseks ametipostiks ta ajalikus elus. Oma tähtsate ja kõrgete linnavalitsemisametite kõrvalt oli A. Tõnisson esimese Eesti Vabariigi viimastel aastatel tegev ka parlamendis 1937
Permanentne liikmeskonna puhastamine oli väga efektiivne vahend. Tasalülitati sõjaväelaste mõjukus ühiskonnas- Sõda oli selgelt tugevdanud sõjaväelaste positsioone ühiskonnas, oli 30ndatega võrreldes hoopis teine olukord ühiskonnas. 30Ndate lõpuks sõjaväe juhtkond oli väga kuulekas. Sõja tingimustes uus põlvkond oli hoopis iseseisvam ning ka see sõjaväelaste iseseisvus oli Stalinile pinnuks silmas. Kremli jaoks oli ohu märgiks ka kindralkonna noorus- enamik Punaarmee toonasest kindralkonnast oli pagunid peale saanud just sõja ajal. 1945 a-ks oli kindraleid kokku natuke alla 3000 (2950). Stalini jaoks oli oluline ka selles seltskonnas kord majja lüüa. Seda sai teha eelkõige mitte hakates represseerima madamal auastmel olevaid sõjaväelasi, tuli kõige tipust peale hakata. Kindlasti üheks kõige populaarsemaks väejuhiks sõja järel oli marssal Žukov. Žukovi vastu Stalin ka esimese löögi andis
annaabi.ee 
