Peaaegu kogu maakond oli gaasiga üle ujutatud, aga selles piirkonnas oli kole palju inimeohvreid, kuna nad ei evakueerunud organiseeritud ürituse korras, vaid rüselesid ise kuhugi umbes suunas. Teatati, et kui madusid ei suudeta 200 km kaugusel Moskvast hävitada, siis evakueeritakse linn kogus ulatuses. Somolenskis oli põlema läinud kogu linn, kuna ootamatult ründas suur hulk latsutajamadusid ja suures põgenemishoos unustati ahjud küdema. Toiduainete poolest pidi Moskva olema kindlutatud vähemalt pooleks aastaks. Prof neid teateid ei lugenud, ta ainult isus ja suitsetas. Instituudis olid veel ainult Pankrat ja majapidajanna Marja Stepanova, kes alatasa tihkus nutta. prof ei olnud nõus oma viimasest kustunud kambrist lahkuma. Ühek hektel hakkas instituudi ukse taga hirmus mürgel käima, klaasid purunesid, konnad krooksusid. Marja sundis prof-it põgenema, aga prof ei teinud seda. Ta ainult tõmbas oma nimetissõrme konksu (nagu tal oli kombeks pingsalt mõteldes teha)
ajal. Selle asemel et tugineda kohalikule ülikkonnale määras ta pealinnast ametnikud, keda värvati ühiskoona keskkihtide seast. Ametnikelt nõuti põhjalikku haridust, tänu sellele kehtestati eksamite süsteem. Need, kes eksamid edukalt sooritasid, pääsesid kõrgetele ametikohtadele riigis. Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud, kes elasid müüridega kindlutatud maakonnalinnades. Nende peamine ülesanne oli kohtu mõistmine ja õiguskorra tagamine. Kohalikku linna ja külaelu ning inimeste majandustegevust keisrivõim otseselt ei kontrollinud. Peasi, et elanikud järgiksid seadusi ja tasuksid korralikult makse. Elanikkond jagunes varanduse ja tegevuse järgi gruppideks: kapmeesteks, käsitöölisteks, talupoegadeks jmt. Igal külal oli oma meestest koosnev omavlitsus, mis püüdis kohalike asjadega imla riigi sekkumiseta hakkama saada.
Kuna Eestis pronksi koostisosi ei leidunud ja pronksesemed ise olid samuti väga kallid, siis pigem lihtsalt võeti pronksesemetest eeskuju kivi esemete valmistamisel ehk kivi kirves tehti pronkskirve eeskujul. * 1100 eKr toimus suur muutus ja tekkisid täiesti uut tüüpi kinnismuistised. Esimesteks uut tüüpi kinnimuististeks olid kindlustatud asulad, mida on leitud eeskätt Saaremaalt ja põhja rannikult ning olid rajatud peamiselt kuskile poolsaarele, jõekääru või ka laiule (nt Asva kindlutatud asula). Kindlustatud asula puhul polnud mullast kaitsvat valli, vaid seda kaitses kuskil 1.3-1.6m paksune paekividest laotud müür. Väärtuseks olid sel ajal loomakarjad ja ka pronkesemed. Kuigi olid kindlustatud asulad, siis enamik inimesi elas siiski neist väljaspool. Samal ajal tekkisin ka kivikirstkalmed, mis asetseid maa peal, kividest ringi näol ning mille diameeter oli 3-8m ja kõrgus kuni 1m kivi ringi keskele oli laotud ka paekividest kirst, millele olid peale pandud pae plaadid