18 Eraõigus Agnes Kullap TLÜ 2) vastutuse piiramine, eriti uute toodete või teenuste arendamisel: näiteks töötatakse välja uus tarkvarapaketi, mille õnnestumine on seotud riskiga ning mille läbikukkumisest tulenev kahjum ohustaks kogu põhiettevõtet. 3) erinevate ärivaldkondade eristamine, mis teatud juhtudel võib olla ka seadusega ette kujutatud (näitek s varakindlustusselts otsustab hakata tegelema ka elukindlustusega: kindlustusseaduse § 28 lg 2 kohaselt ei või kindlustusandja üheaegselt tegelda elu- ja kahjukindlustusega) ÜMBERKUJUNDAMINE: Miks on vaja reguleerida (võimaldada) äriühingute ümberkujundamist? Majandustegevus tähendab pidevat kohanemist muutunud turusuhetega, uute konkurentide, turgude, poliitiliste ja majanduslike muudatustega. See nõuab ettevõtjalt olulisel määral adapteerunus- ning arenguvõimet, mis omakorda võib tingida sisemised struktuurimuudatused. Seepärast kuulub liberaalse
või valdamisest. Kindlustatuks - on korteriomanik, kusjuures kindlustatuks loetakse ka korteriomaniku perekonnaliikmed või korteriomaniku loal või ülesandel vara üle tegelikku võimu teostavad füüsilised isikud (majahoidja, koristajad vms.). Kolmas isik - on käesolevate tingimuste kohaselt isik, kes ei ole kahju tekkimise ajal kindlustusvõtja, kindlustusandja või kindlustatu. Kannatanu - on kolmas isik, kellele tekkinud varalise kahju eest on kindlustusseaduse järgselt vastutav. Otsene varaline kahju on: varakahju - on asja kahjustamisest või hävimisest tulenev kahju. Varakahju suuruseks on hävinud asja väärtus või rahasumma, mille võrra asja väärtus vähenes. isikukahju - on inimese surmast, vigastusest või tervisekahjustusest tulenev kahju. Isikukahju hulka arvatakse kannatanu ravikulud, ajutisest või püsivast töövõimetusest tulenev sissetuleku vähenemine, matusekulud,
) reguleerivad seadused; 2 avalik õiguslikud, s.t. majandustegevuse sisu ja riigi poolt sellele kehtestatud piiranguid (litsentsid, tegevuspaikade registreerimine jms.) reguleerivad seadused. ÄS reguleeribki kitsamalt majandustegevuse eraõiguslikku - s.o. kaubandusõiguslikku poolt. Seega ei saa nõuda, et ÄS reguleeriks kogu majandustegevust. ÄS ei ole ka mitte ainus majandustegevust reguleeriv seadus - samasse gruppi võib rühmitada raamatupidamise seaduse, pankrotiseaduse, kindlustusseaduse, krediidiasutuste seaduse. ÄS ei reguleerita ka kaubandustehinguid ja väärtpabereid, mis on põhimõtteliselt samuti kaubandusõiguse reguleerimisobjektiks, kuid mille sätestamine peaks jääma võlaõigusseaduse hooleks. Kaubandusõiguse (äriõiguse), (Handelsrecht, commercial law) termin on paljuski traditsiooniline - sellena käsitletakse norme, mis reguleerivad ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses,