Hobustesse suhtutakse ülima austusega, nagu nad oleksid inimesed, kuid lambad ja oinad olid lihtsalt loomad. Esimeses tantsus Mats sõimab Jürit, et ta ei hoolitsenud piisavalt hästi hobuste eest vaid lasi hobustel kaela ära hõõruda. 9.Romaan algab aurukatla toomisega Aiaste tallu. Terve romaani käib aurukatla ümber. Rehepeks sümboliseerib 1 aasta lõppu ja teise algust. 11.Romaan lõppeb sellega, et Eesneri Eedi tuleb tallu tagasi, kui seekord kindlustusagendina. Ta tahab Taavetile pähe määrida kindlustust, kuid viimane ei ole sellest huvitatud. Eesdit ära minnes oinas. Keegi ei pööragi sellele tähelepanu. Tähtsam on viljapeksu lüpetus. 12.Põhiteema: iga aastane viljapeks, mis on maainimestel põlvestpõlve ül olnud. Käsitletakse ka erinevaid sündmusi ajaloost, kuid viljapeks toimub ikkagi, olenemata kõigest muust. 13.Konflikte esineb Jüri ja ta isa vahel. Jüri tahab kodust ära joosta, kuna ta tunneb end seal orjana
Ilmselt veetis tegevusetu nooruk aega Tartus sõprade seltsis, leidis peavarju, kust sai, ja püüdis teenid jõudu mööda elatist. Artur teenis Saksa sõjaväes. Lahtiseks on jäänud, kas ta astus väeteenistusse vabatahtlikult või sattus mobilisatsiooni alla. 1944ndaks aastaks oli tema sõjaväeaeg läbi. Alliksaar alustas raudteelasekärjääri. Tema töö andis talle võimaluse sõita palju ringi. See sobis püsimatu loomusega noorukile väga hästi. 1947. aastal asus ta tööle kindlustusagendina ja hiljem raamatupidajana. Viimane tööotsa tõi talle paraku kaasa saatusliku kohtuasja, kuna ta ei nõustunud minema kohustuslikele metsatöödele. 1950. aastal mõisteti ta süüdi ning saadeti algul vanglasse, hiljem vangilaagrisse, kust vabastati ta 1957. aastal. Esimeseks elupaigaks pärast vabastamist valis ta Vologda linna. Sealt siirdus Artur Karjalasse ning lõpuks Tartusse. Peavarju ja kodu, üldse esimese kodu pärast lapsepõlveaastaid leidis Alliksaar, kui oli
Miili kohkub ja lähebki esimehe jutule. Taavet jääb lambaid laudast välja laskma ja taas tahab oinas teda rünnata. Koer Tuks päästab kolvimast. Saabub kombainek Arvo Saaremägi, endine esimees, majas hoiul seisvale kombaini akule järele. Samas pakub ta Taavetile tööd oma abilisena. Taavet kõhkleb kuid nõustub siiski. Töö kombainil on Siberist tuttav. Askeldades kombainini ümber ei märkagi nad algul uut külalist, Eedi Eesnikit, kes nüüd töötab kindlustusagendina. Kumbki meestest ei soovi tema käest mingit kindlustuspoliisi osta ja eemalduvad kombainiga odrapõllule. Töö ju tahab tegemist, ilm on ilus. Kindlustusagenti aga ründab ootamatult enne peremeestki kiusavad oinas. Ei saa ta olla müksimatta kegagi. Kemplemine mehe ja oina vahel on nagu viimane tants raugastunud aurukatla ümber. Nii on see elu siin Eestimaal. Inimesed aga siin teevad tööd vaatamata
annaabi.ee 
