perekonnavormi, tundub ju lihtne elada ilma juriidiliste kohustusteta. Vabaabieluks nimetatakse ametlikult registreerimata abielu. Nii nagu igal asjal, on ka vabaabielul oma positiivseid ja negatiivseid külgi. Esiteks, vabaabielu ei ole vabadus ega ka abielu. See on midagi vahepealset ning tihtipeale võib tekkida probleeme, et paika seada piire, millest üle ei tohi astuda. Inimesed võivad tunda kartust ja umbusku, kuna seadustega pole midagi paika pandud, ainsaks kindlustundeks on kaaslase usaldamine. Laste seisukohalt ei oleks vabaabielus elamine eriti hea variant. Lapsele on vaja kindlat elukeskkonda ning suurt kindlustunnet. Kindlustunde puudumine vabaabielus olevate osapoolte seas võib tekkida ka seepärast, et kaaslasel pole sellise perekonnavormi juures mingit ülalpidamiskohustust. Abielus olev abikaasa on kohustatud ülal pidama töövõimetut abikaasat, samuti peavad nad ülal pidama abikaasat
panus olevikku tundub õiglane, kui usk enda võimetesse muutub eneseteostuse eelduseks. Sajandite jooksul iseloomustab inimkonda püüdlus millegi õilsa poole. Alati ei taipa ilmakodanik, et õilsuseks peetakse õnne. Kust otsida õnne? Maailm on küll suur ja lai, kuid õnn peitub siiski inimeses. Arvo Valton möönab: "Stabiilsus on õnn". Muutumatuse all mõtleb kirjanik enesekindlust, mida pideva uuenemise korral ei saaks kindlustundeks nimetada. Milles peitub eneseteostuse õnn? Paljudes indiviidides peitub soov ennast avardada. Unelmate täideviimiseks vajab elusolend tahtejõudu, kindlust ja soodsaid tingimusi. Loomingulise eneseteostuse kaudu tunnetab inimene vabadust. Ta jõuab rahuloluni ja naudinguni, mis innustavad uutele tegudele. Kas eneseteostuse jätkumine kujuneb iseenesest välja? Õnn ei pruugi olla vaid ühekordne
9 kontrolli ka oma elu üle. Vanemad landetavad alguses otsuseid, ajapikku on vaja välja töötada viis, kuidas kontrolli lapsega jagada ning millal see lõpuks lapsele üle anda. Iga lapse jaoks tuleb olla paindlik ja iga ning mitte kasutada samu võtteid nagu eelmisega. Lapsi tuleb korrale kutsuda õigeaegselt, seadma piirid kohatule või ohtlikult käitumisele. Neile tuleb õpetada vastutustunnet. Kuna lapsed vajavad kindlustundeks piire on see iga vanema kohus need luua. Ning tuleb jälgida, et kõiki piire järgitaks järjekindlalt. Kõige parem viis lastele näidata piiride seadmist on see, kui vanemad peavad ise ka nendest piiridest kinni. Kasvatus toimib läbi eeskujude, lapsed õpivad rohkem tegudest kui sõnadest.. Impulsiivset käitumist peaks vältima. Lapse kasvatamisega kaasnevad nõudmised ja ülesanded on igal arengustaadiumil erinevad
annaabi.ee 
