purskkaevu Fontana Della Pigna ja Sismondo kindlsuvaremete juurde. · Vanalinna südameks on 12.sajandist pärinev San Francesco kirikust 1450ndail ümber ehitatud vararenessansi arhitektuuripärl Tempio Malatestiano(Malatestade mausoleum) ja Palazzo Del Prodesta 14.sajandist. Vaatamisväärsused · San Marino vabariik kõrgub üheksal antiiksel mäekaljul,neist kõrgemal on pealinna San Marino kolmas kindlsutorn Montale · Kolme 11.-13. sajandist pärinevat kindlustorni (Torre Guaita,Torre Cesta,Torre Montale),mis 755 m kõrguse Monte Titano tipust kaugele kätte paistavad. · Fellini lillepark Vaatamisväärsused · Riiklik Muuseum-(museo di stato).väljapanekud riigi ajaloost,legendidest,arhitektuurist ja kunstist. · San Francessco kirik ja klooster, mis on riigi vanim säilinud kirik aastast 1361. · Köisraudtee-ülevalt San Marinost alla Borgo Maggioresse või tagasi. Püha Marino
gustisündmuste ajal. Siis suleti värava ava suure graniitkuubiga, mis pidi ära hoidma Pihkva tankide võimaliku invasiooni Toompeale piki Pikka jalga. Tankid torni ei rünnanud, aga see torn põles 1995 jõulureedel tüh- jaks. Kõige rohkem kahju tegi kustutusvesi, mis jäätus ja lõhkus müüre ning tekitas pragusid. Tulekahju tekkis sellest, et süttis kolimisvalmis büroohoone Rataskae- vu 2, kust tuli kindlustorni levis. Seda sündmust tähistab torni tippu hiljem paigaldatud tuulelipukukk. Torn taastati 19.saj. alguse väljanägemises. Järjest teravamate konfliktide tõttu Toompea feodaalidega oli linn sunnitud ehitama kaitsemüüri: Aastail 1454-1456 kindlustati Pika jala kallaktee ida- ja lõunakülg kõrge kaitsva paralleelmüüriga. - nii taheti ära hoida vaenulikke rün- nakuid linna tänavatel Seega eraldati juriidiliselt sõltumatu all-linn lõplikult Toompeast.
ehk sulushoonestusena ümber siseõue. Kloostri ristikäikude sambad on omaette vaatamisväärsus. Ilmalikust arhitektuurist (st. mittekiriklikust ehituskunstist) on vähe säilinud. Tolleaegsed linnad olid enamasti puidust. Küll on aga säilinud hulk feodaalide kindlusi linnuseid. Linnuste vanimad osad on tavaliselt jämedad kivitornid (Prantsusmaal donjon, Inglismaal keep, Saksamaal bergfried) milles elas feodaal oma perekonnaga. Kindlustorni üks peamisi ruume oli pimedavõitu sammassaal. Sooja andis kamin. Eksisteeris ka tornlinnuse-laadseid elamuid, eriti Itaalias. Hiljem ümbritseti tornlinnused järjest keerukamaks muutuva kaitsemüüride ja -tornide süsteemiga ning ehitati avaramad eluruumid. Sisekujundus. Romaani ajastu sakraalruumi kujundamine ilmnes eeskätt kiriku uues ruumilahenduses, kus pikihoone jaotati sammaste või piilaritega löövideks. Kesklööv oli tavaliselt
silma eriti intensiivse linnastumisprotsessiga. Siiski hakati rohkem tähelepanu pöörama 48 asulate kindlustamisele. Säilinud rooma-aegseid linnamüüre täiendati tornidega, nende omavahelise vahemaa ( u. 40-46 m) määras ära keskaegsete kergerelvade laskekaugus. Kõik kindlustornid olid omavahel ühendatud, kogu ühendussüsteem oli aga paika pandud nii, et ühe kindlustorni langemise korral oli see momentaalselt võimalik teistest kindlustornidest ära lõigata. Prantsusmaal hakkas romaani aja lõpul üsna jõuliseks kindluseks kujunema Lõuna- Prantsusmaal asuv endine läänegootide asula Carcassonne, mis lõplikult valmis 14.sajandil ning on tänaseni üks paremini säilinud keskaegseid linnu. Kujunema hakkavad linnad pöörasid tähelepanu ka linnavalitsushoonetele. Üks vanimaid säilinud raekodasid ehitati Prantsusmaal Saint Antonin`i linnas 12.sajandil
annaabi.ee 
