Suurem osa Eesti elanikkonnast elas avaasulates. Matmisega saadi nüüd paremini hakkama. Ehitati ringist kivikirstkalmeid (5-8 meetrise läbimõõduga). Ringi keskele maeti kirstuga surnu, ning tema peale tekkitati väike kividest koosnev kuhi. Hakkati ka maju ehitama kindlustatud asulatasse, kus oli loodus teinud asukoha suhteliselt turvaliseks (küngaste otsa, jõgede käärgu). Tehti ka lohukive, mis olid tehtud usulikel põhjustel. 5. Miks hakati ehitama kindlustatuid asulaid? Kindlustatuid asulaid hakkati ehitama, et peaks võimalikult vähe ressursse kasutama uue elukoha turvaliseks tegemiseks. Valiti kõrgemad ja turvalisemad kohad asulate ehitamiseks. Tavaliselt olid asulad kindlustatud ainult paekivi tara või palkidest kaitsesein. 6. Millised muutused toimusid: Eelrooma ja Roomaraua matuse kommetes ja asustuses? (21-22) Eelrooma rauaaeg, ajajärk oli umbes 500 eKr-50 pKr. Eelrooma rauaaja
Asva Muinaslinnus Asva linnusasula avastati 1930. aastal Saaremaa kagurannikul. See omal ajal saarel paiknenud kindlustatud asula asub Kuressaare-Laimjala Kuivastu maantee 37. km-l. Laimjala vallas. Asva külatagusel madalal heinamaal paikneb Põhja-Euroopa tuntumaid pronksiaja kindlustatuid asulaid, mis on nime andnud tervele arheoloogilisele kultuurile. Asva kultuur on Läänepoolsemate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. 1930. ja 1931. a. kaevas Asva "Linnamäe põllul" üks kohalik elanik , tollane Tartu ülikooli üliõpilane, otsimaks selgitust sellele nimetusele. Tema leiud äratasid arheoloogide tähelepanu. Hilisemate
Hetkel oleneb komplekteerimise summa suurus omavalitsuse otsusest, mitu eurot ta elaniku kohta raha raamatukogule eraldab. Tsiteerides Rein Langi: „Kas avalikku raha ehk eesti maksumaksja raha kasutamine bestsellerite autorite toetamiseks on kõige mõistlikum käitumine?“1 Mari – Liisa Parder kirjutab oma artiklis selliselt, et kui rahvaraamatukogudes hakatakse tasulist laenutust rakendama viiks see meid kohe järgmise probleemi juurde. Antud teema puudutab vähe majanduslikult kindlustatuid lugejaid.2 Käies raamatupoodides võime näha palju raamatud maksavad. Pole see sugugi väike summa. Raamatute hinnad kasvavad kiiresti. Milleks maksta riigile makse, kui raamatute laenutamise eest peab ka veel maksma. Järgmine argument, mis Parder välja tõi oli see, et on vastu, kui keelustatakse bestsellerite sisseostmise rahastamist.2 1 Tallinna Keskraamatukogu(2011) Kõneleb kultuuriminister Rein Lang. Raamatukogupäevade „Kohtume raamatukogus“ 20.november. Kasutatud 26.11.14
mesoliitilisel kunstil vähemalt osaliselt usundiline või rituaalne taust. Võimalik, et koos rästikukujuga Tõrvalast avastatud mittekalastusvahendeid (nooleotsad, pistodad) on vette heidetud ohvriannina, tagamaks õnne kalastamisel ja veelindude jahil. On oletatud, et sarnaselt paljude teiste arhailiste religioonidega uskusid Eesti ala elanikud looduse hingestatusesse. Mõisted: Asva kindlustatud asula- Asva külatagusel madalal heinamaal paikneb Põhja- Euroopa tuntumaid pronksiaja kindlustatuid asulaid, mis on nime andnud tervele arheoloogilisele kultuurile. Seljak, millel asula paikneb, oli pronksiajal laid või poolsaar madalas merelahes. Asva kultuur on Läänepoolsemate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Varasema perioodi leiumaterjalide hulgas on lisaks luust ja pronksist tööriistadele eriti palju pronksivalamisele osutuvaid
Koliti sisemaale, et põldu harida ja ka sellepärast, et rahvaarv kasvas. Hariti maad ning põhitoit tuli põllult, kuid oluline koht oli ikka ka jahil ja kalapüügil. Nöörkeraamika ja veneajal arenes välja venekirves, põllumajandus elavnes ning hakati kuduma kangaid (arenes välja rõivas). *Pronksiajaga (vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr, noorem pronksiaeg u 1100-500 eKr) jõudis Eestisse mitmeid muutusi. Hakati rajama kindlustatuid asulaid, kujunes välja uus matmiskomme- kiviristkalmed, tulid uued ehte- ja savinõutüübid ning mehed hakkasid habet ajama. Haudadest võis järeldada, et pronksiajal oli välja kujunenud ka teatud moodi hierarhia- kes olid teistest tähtsamat eluajal, olid seda ka pärast surma. Pronksiaeg tõi suuri muutusi, kuid veel suuremad olid ees ja seostusid rauaga. *Rauaaeg jõudis Eestisse hiljem, sest polnud inimesi, kes oskaks rauda sulatada kohapeal
annaabi.ee 
