säästjad kauplevad laenajatega ja nendega raha kasutamise eest maksavad. Võlakiri suhtes: pika-, keskmise-, lühiajalised kes neile raha kasutamise eest maksavad. kinnitab äriühingu või valitsuse võla kohustust (kommertskrediit, laenud). Debentuur pikaajaline Võlakiri kinnitab äriühingu või valitsuse omaniku suhtes: pika-, keskmise-, lühiajalised kindlustamatta võlakiri. Obligatsioon pikaajaline väärtpaberitega kindlustatud võlakiri. Hüpoteek võla kohustust omaniku suhtes: pika-, (kommertskrediit, laenud). Debentuur pikaajaline kinnisvaraga kindlustatud võlakiri. keskmise-, lühiajalised (kommertskrediit, pikaajaline kindlustamatta võlakiri
sai Oodo.Hiljem oli kubjas Maanuse leidnud ja Maanus põgenes Jaanuse juurde.Kui Jaanuse juurde tuldi Maanust otsima siis peksid jaanuse sulased kõik otsijad oimetuks.Seejärel läks kubjas lossihärrale kohe kaebama ja Oodo tuli koos rüütlite ja sulastega Jaanust tapma.Jaanuse sulased ei pidanud vastu ja Jaanus põgenes läbi salatunneli.Tema isa Tambet võeti vangi ja maja põletati maha. 1343. aasta kevadel hukkasid ja põletasid enamus eestlasi saksa kindlustamatta mõisaid.Varsti oli aeg käes Tallinn võita, kuid enne tuli Loodjärve loss hävitada.Mitu päeva läks mööda enne kui lõpuks müürist sisse saadi.Tasuja leidis oma isa Tambeti surnult külmast ja pimedast keldrist.Vihast tappis Tasuja Oodo.Ta tahtis ka teisi tappa, aga kõik ellujäänud pidid minema Tallinna appi, kuna landmeister oli rüütlitega sakslastele appi läinud.Kui Jaanus kohale jõudis oli võitlus juba lõppemas
juhtisid riigiametnikud ning kreeka lahingurivi nimetati faalanksiks.Sõjavägi koosnes ratsaväest ,jalaväest,lahingumeestest ja vibuküttidest. .Kui tavaliselt ei ületanud ka kreeka kõige suuremate linnriikide rahavaarv üle 30-40 tuhandet inimest , siis spartas ja ateenas ulatus rahvaarv paarisaja tuhande elanikuni. Sparta riik keskusega lakoonika maakonnas Lõuna-kreekas põhines vallutustel.Spartalased olid dooria päritolu sissetungijad.Sparta keskus koosnes neljast kindlustamatta külast ja nende külade lähiümbruse elanikest moodustus sparta kodanikkond ehk spartiaadid.Sparta riigi eesotsas olid kaks päritava võimuga kuningat.Kaks kuningat täitsid riigi kõrgeima preestri kohusesid ja neile allus sõjavägi.Muudes asjades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu-geruusia ja 5 efoori-igal aastal kodanike seast valitavad riigiametnikud.Lõppotsuse ütles alati spartiaatide koosolek.Spartas oli kodanike kasvatamise süsteem
Kreeta ja mükeene võrdlus Kreeta Mükeene Losside üldilme korrapäratu,põhiplaan kindlustatud tohutute kindlustamatta müüridega Maalide ainestik värviküllased,elurõõmsad, sama + sõjatseenid kujutati lilli,liblikaid,spordimehi Inimeste tegevusalad meresõit,põllumajandus, sama + sõjapidamine käsitöö Kirja olemasolu lineaarkiri A, mida ei osata lineaarkiri B, mida
Kreeta kultuur- põhineb u. 2000 a. Ekr. Esimesed põliselanikud olid väike aasia rahvad. Müütides on kuulus Kreeta valitseja Minos ja tema järgi nim. Seda tsivilisatsiooni minoiliseks. Kultuuri iseloomustasid suured lossid, mis meenutasid labürinte, kuhu ära võis eksida. Kõige kuulsam neist on Knossose palee. Lossis olid väga rõõmsate toonidega seinad, mille peal kujutati loodust, naisi, härgi n'shit. Teadlased oletavad, et Kreetal võis olla naistel võim. Lossid olid kindlustamatta. Kreeta kultuur hävis 1400 ekr. Toimus suur vulkaani purse Thera saarel. Mükeene kultuur- elukohtadeks olid lossid, mis olid sõjaliselt kindlustatud. Kreeka ajalugu jaotatakse perioodidesse 1)Tume ajajärk 1180 899 ekr. 2)Arhailine 800 500 ekr. Tume ajajärk Mükeene kultuur hävines, lossid olid varemes, kõrgkultuuri ei olnud enam. Arhailine inimeste elujärg hakkas paranema, inimesi hakkas rohkem sündima, linnad
-) Losside põhiplaani iseloomustavad labürendid. -) Lossi saab käsitleda, kui võimukeskust, aga kuna neid on leitud mitmeid, siis ei teata täpselt, kas tegemist oli erinevate riikidega, või olid üks peamine loss ja teised allusid talle, aga peale selle, et loss oli võimukeskus, oli ta ka majanduskeskus ja samas ka usukeskus. * Linnad olid losside ümber. * Kultuur ise oli rahumeelne kultuur, sest need lossid olid kindlustamatta (polnud müüre vms) ja kunstis puudub sõja temaatika. * Kunsti järgi on tehtud ka järeldusi usu kohta ning arvatakse, et austati naisjumalannasid ning teine asi mida austati oli härg. * Minoline kultuur Kreeta saarel sai teatud löögi juba tänu sellele, et Kreeka mandriosast tulid sinna mõnevõrra madalama arengutasemega Müheene kultuuri elanikud ning Kreeta saarest põhjapool toimus vulkaanipurse, millest tulid hiidlained, mis purustasid paljud hooned Kreeta saarel.
annaabi.ee 
