Üks noor preester - ainuke inimene, kes naise hinge päästmisesse uskus - poonud ennast tornis kurbusest üles. Hiljem olevat tühjast tornist mehelaulu kuuldud, kuid lähemal uurimisel oli torn alati tühjaks osutunud. Täna asub tornis kohvik ning sealsete töötajate jaoks olevat kummitused turvameeste eest. Selle turvasüsteemi tõhusust kontrollida me pigem ei sooviks. Neitsitorni kohutav saladus Keskaegses Euroopas usuti kaljukindlalt, et kui kindlusetorni või lossiseina müürida elus neitsi, püsib ehitus vankumatult aegade lõpuni. Selles suhtes polnud erandiks ka Tallinn. Kui 1360. aastal hakati Tallinna kindlusmüüri täiendama uue nelinurkse kaitsetorniga, otsustati selle tugevdamiseks müürida torni esimese korruse seina süütu neitsi. Vaene neidis pidi oma elu hinnaga andma tornile seninägematu vastupidavuse. Liisk langes kaunitarist Gretele, kes vaatamata vanemate püüetele tütart säästa,
Kuningannal on tema pärast häbi. · Pärast 18 tundi kestnud koosolekut tohivad Louis XVI ja Marie- Antoinette minna Feuillant'ide endisesse kloostrisse. Kuningannale laenatakse pesu ja veidi raha. · Kommuun nõuab kuningapaarile residentsiks Temple'it, kust on märksa raskem põgeneda. Perekond viiakse sinna 13. augustil 1792. · Sellest ajast ei käsuta enam Prantsusmaal Louis XVI, vaid terror. Temple · Kuningliku perekonna eluasemeks saavad kaks vana kindlusetorni, mis hoolikalt,kolme kindlusevalliga piiratud saavad. · 19. augusti ööl eemaldatakse perekonna juurest kõik perekonda mitte kuuluvad isikud. Kuningale jääb vaid üks kammerteener. · Valvurites tärkab kiindumus kuninganna ja kuningliku perekonna vastu, mis teebki põgenemiskatsed võimalikuks. · Preislaste ja austerlaste armeeshakkavad liikuma ning ajavad revolutsiooniväed esimese hoobiga laiali, rahvas muutub rahutuks.
asuksid ka eri ettevõtete kontorid. Praeguse Ida-Virumaa alal asunud kaitserajatistest üht olulisemat, Edise linnust, mainiti esmakordselt 1477. aastal ja oma senise tähtsuse kaotas ta pärast Liivi sõda (1558-1583). Nagu Pika jala torn Linnuse kohta on praeguseks teada, et tegu oli kindlustatud mõisaelamuga, millel olid tugevate müüridega 4korruseline kindlusetorn ja hoone, mis nurkapidi ühtis nimetatud torniga. Praeguseni on säilinud kindlusetorni vundament ja kuigipalju ka esimese korruse müüritisest. Arheoloog Sven Udami sõnul sarnanes kindlusetorn väga tollase Tallinna vanalinna arhitektuuriga. "Arvatavasti on olnud üheks selle eeskujuks Pika jala väravatorn. Tornil olid kahel pool väravad, millest pääses nii hobuse kui hobuvankriga läbi sõitma. Kui Tallinnas oli tegu osaga linnamüürist, siis Edisel pääses torniväravast mõisa siseõue. Millisel määral mõisa siseõu oli kindlustatud, pole veel teada.
annaabi.ee 
