puitehitis. Heiani ajastul hakati lihtsaid kloostreid ehitama, millel puudus range põhiplaan, näiteks Kongobuji tempel. Ilmalikest hooneist on tuntuim Heiani keisriloss, mis ehitati 9. sajandil. See koosneb koridoridega ühendatud eluruumidest ja teravnurksest rõdudega osast, mis asetseb hoone keskel, lõunaküljel on harilikult tiigiga aed. Hiina eeskujul ehitati ka suurejooneliste katustega zen- budistlikke mungakloostreid. Kodusõjad sundisid arendama kindlusearhitektuuri, näiteks ehitati 1577. aastal Himeji kindlusloss. Tokugawa ajastu arhitektuuri tippteos on Nikko templistik, kus hooned on seest ja väljast lakitud ning ilustatud peente nikerdistega ja katused on keeruliselt dekoreeritud. Keraamika: Jaapani keraamikale on iseloomulik range vormikäsitlus, looduslähedus, peen värvi-ja detailikäsitlus, luksuslikkus, perfektne viimistlus, meisterlikkuse kõrgtase ja loomulikult traditsioonide jälgimine. Keraamika omapära erines erinevatel perioodidel
teravkaared, toekas ja raskepärane mööbel, propageeris käsitööd. Tarbekunst tõsteti dekoratiivkunsti ja arhitektuuriga samale tasemele. Red House (P. Webb)- Morrise kodu, punasest tellisest, asümmeetriline, teravkaared, järsk katus, dekoratiivsed korstnapiibud, looduslikud materjalid, mitmekesised aknad ka lansetlik- kitsas terava kaarega, väga kõrgelt hinnatud maja. Ehitati nö seest välja, oli teada tubade suurused ja nõudmised. Meenutab pigem maamaja tüüpi, esineb kindlusearhitektuuri jooni. Ineterjööris naturaalsed materjalisd- tammepuit. Erineva suuruse ja kõrgusega toad. Dekoratsioonides väga palju kohalikke lilli. Värvitoonid mahedad, looduslähedased. 11. Geomeetrilise ja maalilise juugendi tunnused. Charles Rennie Mackintosh ja Hill House iseloomustus. Josef Hoffmann ja Villa Stocklet` iseloomustus. Victor Horta ja tema loomingust paar näidet koos iseloomustusega. Pearõhk sisekujundusel, looduslikud materjalid, uudsed raudbetoon materjalid.
Eriti iseloomulik oli lihtsus Ashikagaehk Muromachi ajastul tekkinud shoin´i stiilile. Senisest valgusrikkamaks muutunud elamuis said üldkasutatavaks lükandpaneelid (shoji), põrandaid kaeti punutud õlgmattide tatami ´tega, ruumid olid värvimata, sisekujundusse kuulusid ilunurk tokonema ja pühade raamatute riiul tana. Ashikaga ajastu vaimsus ja iluideaalid avaldusid enim teetseremoonia majakese chaseki ja seda ümbritseva aia kujunduses. Alatised kodusõjad sundisid arendama kindlusearhitektuuri (nt. 1577 ehitati Himeji kindlusloss). Kaitseotstarbeta lossid olid Kinkakuji (Kuldne paviljon, 14. saj lõpp) ja Ginkakuji (Hõbedane paviljon, 1480). Tokugawa ehk Edo ajastu arhitektuuri tippteos on gongeni ehk yatsumune stiilis ehitatud Nikko templistik: hooned on seest ja väljast lakitud ning ilustatud peente nikerdistega, dekoratiivsed on keeruka ehitusega katused. Nikko ehitised said eeskujuks ülikute residentsidele. 1620 hakati rajama Katsura keiserlikku lossiparki