11.1. Valguse kiirgumine ja neeldumine (Bohri mudel) Esimesena kirjeldas aatomis toimuvaid protsesse Nils Bohr 1913.a., kes kasutas selleks osalt klassikalisi ettekujutusi, näiteks elektroni trajektoor. Ta esitas oma postulaadid, tuginedes vesiniku kiirgusspektri analüüsile: 1) Lõpmatust hulgast elektroni orbiitidest, mis on lubatud klassikalise mehaanika reeglite järgi, realiseeruvad vaid mõned kindlaile energiaile vastavad orbiidid. Need on nn. statsionaarsed orbiidid, kus elektron tiirleb energiat kiirgamata. 2) Elektroni üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kindla sagedusega elektromagnetilist kiirgust. Kui orbiitidele vastavad energiad on E n ja E k , siis kiiratava või neelatava valguskvandi energia avaldub hf = E k E n . Energia on määratud täisarvuga n, mida nimetatakse peakvantarvuks.
üritades kujutleda kas x on olemas. Filosoof peab tegema nn tugitooli-psühholoogiaga. Oma katsetulemuste põhjal väidab Berkeley, et abstraktsed üldmõisted, nagu kolmnurk, arv ja aeg, ning esmased kvaliteedid nagu ulatus ja tahkus, samuti füüsilised objektid, mida keegi ei taju, ja kombatavad objektid, mida vaadeldakse eemalt-et need on kõik fiktsioonid. Kokkuvõte: George Berkeley leiab, et mõisted, mida ei saa viia konkreetseile ja kindlaile kujutlusile, on mõttetud. Meil ei ole mingit põhjust arvata, et asjade taga mida me näeme leidub tõelisus. Esse est percici- olla tähendab tajutud olla. Asjade tajumisel omistame me neile teatud omadused, nagu vormi, värvi, raskuse jne. Kuid nende eksistents, seistes eraldi sellest, mis on tajumisel antud, on tühi sõna ilma sisuta. Materiaalseid objekte ei ole olemas, olemas on vaid vaimsed, tajuvad ja mõtlevad olendid ja nende tajud. Meie aistingud ei sõltu meie endi
jahutusvee ja tööstuslike heitmete vahendusel. Selle tagajärjel halveneb looduslike ökosüsteemide elukeskkond (nt. väheneb vee hapnikusisaldus) ja kohalik kliima muutub. Maakera soojusbilansi tasakaal seab põhimõttelise piiri tuumeenergeetika arengule, sest geosfääri s. põhjustaks katastroofilisi kliimamuutusi. Sookaitsealad kaitsealad soode looduse ja veereziimi säilitamiseks. Spetsialistid autökol. kindlaile keskkonnatingimustele ja kindlale toidule kitsalt kohastunud (spetsialiseerunud) organismid. Vastand on generalistid. Spontaanne iseeneslik; looduslik, inimolenematu (fauna, floora). Stenotoopne elupaigatruu, kindlatüübilist elupaika valiv, kindlas biotoobis elutsev (organism). Vastand: eurütoopne. Stress mingi abiootilise keskkonnateguri (stressori) halvenemisest johtuvad organismi elutegevuse hälbed (taimedel bioproduktsiooni langus).
11.1. Valguse kiirgumine ja neeldumine (Bohri mudel) Esimesena kirjeldas aatomis toimuvaid protsesse Nils Bohr 1913.a., kes kasutas selleks osalt klassikalisi ettekujutusi, näiteks elektroni trajektoor. Ta esitas oma postulaadid, tuginedes vesiniku kiirgusspektri analüüsile: 1) Lõpmatust hulgast elektroni orbiitidest, mis on lubatud klassikalise mehaanika reeglite järgi, realiseeruvad vaid mõned kindlaile energiaile vastavad orbiidid. Need on nn. statsionaarsed orbiidid, kus elektron tiirleb energiat kiirgamata. 2) Elektroni üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kindla sagedusega elektromagnetilist kiirgust. Kui orbiitidele vastavad energiad on En ja Ek, siis kiiratava või neelatava valguskvandi energia avaldub hf = Ek En . Energia on määratud täisarvuga n, mida nimetatakse peakvantarvuks.
annaabi.ee 
