cGMP – aktiveerib valku kinaasi G (PKG) DAG – aktiveerib valku kinaasi C (PKC) IP3 – avab Ca+2 kannali 4. Mis valgud on kinaasid? Mis tüüpi esineb ning mida nad läbi viivad? Kinaasid – ensüümid, mis fosforüleerivad valke (lisavad märklaudvalgule fosfaatgrupi). Türosiinkinaasid – lisavad fosfaatgrupi Tyr jäägi OH rühmale. Seriin/Treoniinkinaasid – lisavad fosfaatgrupi Ser/Thr jäägi OH rühmale (või mõlemale). Igal kinaasil on oma spetsiifiline märklaudvalk – oluline on järjestus fosforüleeritava AH ümber. Üks valk võib olla fosforüleeritud erinevate kinaaside poolt. Seovad ATPd. Kinaaside enda aktiivsus on enamasti reguleeritud fosforüleerimisega. 5. Mis valgud on fosfataasid? Fosfataasid – ensüümid, mis eemaldavad fosfaatgrupi. 6. Kirjeldage G-valke, mis tüüpi esineb signaaliülekanderadades? Millises vormis on G-valgud aktiivsed/inaktiivsed
Fosforüülrühm kantakse sensorvalgult regulaatori aspartaadile. Fosfoaspartaat omakorda põhjustab valgu C-terminaalses otsas paikneva efektor-domeeni aktivatsiooni, mille tulemusena valk käitub transkriptsiooni aktivaatorina. Näiteks kemotaksise puhul on sensorvalguks histidiini kinaas CheA, mis pärast autofosforüleerumist interakteerub regulaatorvalkudega CheB ja CheY ja fosforüleerib need. Fosforüülrühma ülekande ja kinaasse aktiivsusega domäänid histidiini kinaasil ning response regulaatori vastuvõttev (receiver) domään on konserveerunud sama perekonna valkude piires. Varieeruvad sensorvalgu signaali äratundev N- terminaalne domeen ja regulaatorvalgu efektor-domeen. Signaali tunnetavad retseptorid võivad asuda nii transmembraanses kui ka periplasmaatilises või tsütoplasmaatilises sensor-domäänis. Sama sensor võib anda signaali mitmele erinevale regulaatorile ja sama regulaator võib saada signaale erinevatelt sensoritelt
Fosforüülrühm kantakse sensorvalgult regulaatori aspartaadile. Fosfoaspartaat omakorda põhjustab valgu C-terminaalses otsas paikneva efektor-domeeni aktivatsiooni, mille tulemusena valk käitub transkriptsiooni aktivaatorina. Näiteks kemotaksise puhul on sensorvalguks histidiini kinaas CheA, mis pärast autofosforüleerumist interakteerub regulaatorvalkudega CheB ja CheY ja fosforüleerib need. Fosforüülrühma ülekande ja kinaasse aktiivsusega domäänid histidiini kinaasil ning response regulaatori vastuvõttev (receiver) domään on konserveerunud sama perekonna valkude piires. Varieeruvad sensorvalgu signaali äratundev N-terminaalne domeen ja regulaatorvalgu efektor-domeen. Mida detailsemalt signaali ülekandesüsteeme uuritakse, seda kirjumaks pilt muutub. Signaali tunnetavad retseptorid võivad asuda nii transmembraanses kui ka periplasmaatilises või tsütoplasmaatilises sensor-domäänis. Sama sensor võib