Tänapäeva keevitustehnoloogia kasutamise juures ei ole materjali kokkuhoid kuigi suur, floor ise on tunduvalt nõrgem, kuid tehnoloogiliselt töömahukam. Seepärast kasutatakse sellist floori aina vähem. Kimmistringer (ka äärmine põhjastringer või sisepõhja pardapoolne vöö) paikneb kummaski pardas kimmi piirkonnas, eraldades topeltpõhja tanke pilssidest. Ta peab reeglite kohaselt olema kiiluga ühepaksune ja kulgema kogu topeltpõhja ulatuses. Kaldu paigutatud kimmistringer annab kimmile tugevust võimalike välismõjude korral (näiteks puutumisel vastu merepõhja). Samuti moodustab ta pilsi, kuhu koguneb laevakeresse pihtunud või kondenseerunud vesi, mida sealt on kerge eemaldada. Vahel kasutatakse kaldus kimmistringeri asemel horisontaalset. Sellisel juhul jätkub horisontaalne tankilagi kuni pardani ja teda nimetatakse topeltpõhja äärmiseks plaadiks. Põhjatalastik pikisüsteemis. Talastik koosneb samadest elementidest. Põhjastringerid võivad olla paigutatud
Tänapäeva keevitustehnoloogia kasutamise juures ei ole materjali kokkuhoid kuigi suur, floor ise on tunduvalt nõrgem, kuid tehnoloogiliselt töömahukam. Seepärast kasutatakse sellist floori aina vähem. Kimmistringer (ka äärmine põhjastringer või sisepõhja pardapoolne vöö) paikneb kummaski pardas kimmi piirkonnas, eraldades topeltpõhja tanke pilssidest. Ta peab reeglite kohaselt olema kiiluga ühepaksune ja kulgema kogu topeltpõhja ulatuses. Kaldu paigutatud kimmistringer annab kimmile tugevust võimalike välismõjude korral (näiteks puutumisel vastu merepõhja). Samuti moodustab ta pilsi, kuhu koguneb laevakeresse pihtunud või kondenseerunud vesi, mida sealt on kerge eemaldada. Vahel kasutatakse kaldus kimmistringeri asemel horisontaalset. Sellisel juhul jätkub horisontaalne tankilagi kuni pardani ja teda nimetatakse topeltpõhja äärmiseks plaadiks. Põhjatalastik pikisüsteemis. Talastik koosneb samadest elementidest. Põhjastringerid võivad olla paigutatud
Tänapäeva keevitustehnoloogia kasutamise juures ei ole materjali kokkuhoid kuigi suur, floor ise on tunduvalt nõrgem, kuid tehnoloogiliselt töömahukam. Seepärast kasutatakse sellist floori aina vähem. Kimmistringer (ka äärmine põhjastringer või sisepõhja pardapoolne vöö) paikneb kummaski pardas kimmi piirkonnas, eraldades topeltpõhja tanke pilssidest. Ta peab reeglite kohaselt olema kiiluga ühepaksune ja kulgema kogu topeltpõhja ulatuses. Kaldu paigutatud kimmistringer annab kimmile tugevust võimalike välismõjude korral (näiteks puutumisel vastu merepõhja). Samuti moodustab ta pilsi, kuhu koguneb laevakeresse pihtunud või kondenseerunud vesi, mida sealt on kerge eemaldada. Vahel kasutatakse kaldus kimmistringeri asemel horisontaalset. Sellisel juhul jätkub horisontaalne tankilagi kuni pardani ja teda nimetatakse topeltpõhja äärmiseks plaadiks. Põhjatalastik pikisüsteemis. Talastik koosneb samadest elementidest. Põhjastringerid võivad olla paigutatud
3.2.3 Laeva vabastamine madalikult trimmi või/ja kreeni muutmise teel. Olenemata sellest, kas on lootust saada laev madalikult lahti oma jõududega või tuleb selleks kasutada kutsutud abi, jääb esmaseks ülesandeks leida võimalus vähendada laeva rõhku pinnasele. Sellisteks võimalusteks, nagu juba varem öeldud, võivad olla järgmised; trimmi muutmine, mis vähendab vööri süvist, kreeni muutmine, mille abil vähendatakse rõhku madalikul olevale kimmile, lossimine, mille abil saab vähendada veeväljasurvet, seega ka süvist, täiendav koormamine trimmi muutmiseks (kasutatakse erandjuhul). Nende operatsioonide soovitav resultaat on viia laev ujuvasse seisundisse, mille juures ta ei osuta pinnasele mingit rõhku. Arvutus aga seisneb selles, et peale laeva madalikule sattumisega seotud trimmi muutumise välja selgitamist, määratakse vajaliku trimmiva momendi suurus jagades trimmi muutus näitajaga - 1 cm võrra trimmiv moment
annaabi.ee 
