passiivseteks ( mittejuhitavateks) ja aktiivseteks (juhitavateks) Passiivseteks õõtsuvuse summutajateks on kimmikiilud Kimmikiilud on laeva kere kimmiosa külge kinnitatud kitsad terasplaadid , mis asetsevad laeva keskosas umbes ühel kolmandikul laeva pikkusest. kimmikiilud tekitavad laeva külgõõtsuvusel täiendava takistuse , mistõttu õõtsumine amplituud väheneb 1.5 2korda. Kimmikiilude puuduseks on laeva veetakistuse suurenemine , mis vähendab kiirust 2-3% võrra. Väga headeks õõtsuvuse summutajateks on aktiivsed külgroolid , mis asetsevad laeva keskosas kimmi piirkonnas mõlemal pardal. ehituselt on nad tehtud nii , et neid saaks vajadusel laeva kere sisse tõmmata või keerata( sildumisel või sõidul vaiksel veel ) Aktiivseid külgroole juhitakse hüdrauliliste masinate abil , mille tööd tüürib güroskoopiline andur.
53. Missugune on GZ kõvera aluse pinna miinimumväärtus kreeninurkadel 30º kuni 40º? 54. Millise minimaalse kreeninurga juures võib olla GZ kõvera maksimum? 55. Millise minimaalse kreeninurga juures võib olla kaadumisnurk? 56. Kas IMO ilmakriteerium võtab arvesse lainetuse toimet? 57. Kuidas mõjutab ilmakriteerumi tulemust laeva purjepinna suurus? 58. Kuidas mõjutab ilmakriteerumi tulemust laeva purjepinna keskme kõrgus? 59. Kas ilmakriteeriumi tulemus sõltub laeva kimmikiilude mõõdetest? 60. Milline on GM-i miinimumväärtus mereleminekuks IMO res.749 kohaselt? 61. Kui suur on laeva umbkaudne BML laeva pikkusega võrreldes? 62. Kumb mõjutab BML suurust rohkem laeva pikkus või laius? 63. Mis on trimm? 64. Kas trimmi olemasolu mõjub laeva kiirusele positiivselt või negatiivselt? 65. Kuidas mõjutab trimm laeva juhitavust? 66. Millest sõltub trimmiv moment? 67. Kuidas arvutada 1 cm trimmivat momenti (MTC)? 68. Kuidas leida ujuvuspinna keskme F koordinaate? 69
Kui veepinnal põleb kütus, tuleb päästevööst loobuda, hüpata vette jalad ees ja ujuda vee all võimalikult kaugele, Seejärel tuleb vee alt jõuliselt välja hüpata, hingata tule kohal ja uuesti vee all edasi ujuda. Selliselt on ületatud kuni 200 meetrit laiu põleva kütusega kaetud kohti. Kui laev on tugevasti kreenis, tuleb temalt vette minna vöörist või ahtrist. Kui hüpata kõrgendatud parda poole, võib vigastada end kimmikiilude või vintide otsa sattudes ja saada veristatud parda küljes olevate teokarpide poolt. Hüpates madalama parda poolt võib jääda laeva alla kui see hakkab ümber pöörduma varem kui jõutakse eemale ujuda. Samuti võib jääda laevalt varisevate esemete alla. Vette sattununa tuleb haarata mingist ujuvast esemest. Vees olijad peaksid kogunema ühte gruppi võimaluse korral end kokku sidudes. Nii on kergem säilitada jõudu ja gruppi on päästjatel kergem märgata. Ellujäämine
annaabi.ee 
