Niinekiud on enamasti puitunud. Juhtkimbud võivad olla ümbritsetud põhikoelisest, sagedamini aga sklerenhüümsest kimbutupest. See on paksem juhtkimbu sisemisel ja välimisel küljel, kambiumi kohal on aga kimbutupp õhuke ja võib seal olla isegi katkenud. Steelis asuvat põhikudet, mis jääb juhtkimpudest sissepoole ja nende vahele, nimetatakse säsiks (medulla). Juhtkimpude vahele jäävad säsikiired. Esikasvu perioodil tekivad esi-säsikiired, need ulatuvad steeli keskosa täitva säsini. Säsile on tunnuslik hästiarenenud
(Cucurbitaceae) jt. sugukonnas; radiaalne juhtkimp. Ksüleem ja floeem paiknevad vaheldumisi. Radiaalne juhtkimp on iseloomulik juurtele. Enamasti ümbritseb juhtkimpu sklerenhüümist või kollenhümiseerunud põhikoest koosnev, ühe- või mitmerakukihiline kimbutupp. 2.6. Erituskoed Erituskudede ülesandeks on mitmesuguste ainete eritamine kas vedelal või tahkel kujul. Kui eritatav aine on taime elutegevuseks vajalik, nimetatakse seda sekreediks (nõreks), kui aga mittevajalik, siis ekskreediks (eritiseks)
c. Kõrglehed Erilehisus d. Heterofüllia e. Anisofüllia 22. Mesofüütne leht, selle koeline ehitus ja kudede toimimine. 1 Epiderm a. Karvad ja papillid=näsad b. Kutiikula ja vahakiht c. Õhulõhed (1) Sulgrakud ja õhupilu (2) Kaasrakud (3) Tüübid kaasrakkude või sulgrakkude rakukestapaksendite põhjal 2 Mesofüll a. Sammas- ja kobekude b. C4-taimedel pärgmesofüll 3 Juhtkimp a. Kinnine b. Kimbutupp c. Lehe roodumus 4 Leheroots ~primaarne vars a. Eralduskiht 23. Lehe eritüübid. Ökoloogilised, ontogeneetilised ja asukohapõhised eri tüübid. 24. Lehe muudendid 1 Köitraod 2 Leheastlad: Tervest lehest; Lehe osast; Abilehtedest 3 Püünislehed 25. Õie evolutsiooniline kujunemine. Õis – evolutsioonis kujunenud uus keerukas paljunemisorgan õistaimedel, milles toimub nii mikro- kui
annaabi.ee 
