Põhja-Korea Sisukord Üldine Info Ajalugu Kim Il-sung 김일성 1912-1994 Kim Jong-il 김정일 1941(?)-2011 Kim Jong-il 김정일 poster Pildid pärast Kim Jong-il surma Kim Jong-un 김정은 Faktid Põhja-Koreast Vangilaagrid Kasutatud materjal Üldine Info ● Ametlik nimetus Korea Rahvademokraatlik Vabariik ● Riiki juhib diktaator Kim Jong-un ● Riik saavutas iseseisvuse 15. august 1945 ● Riigikeel: korea keel ● Elanikke: 24 051 200 (2009) 99% korealasi ● Pealinn: P'yŏngyang ● Rahvastiku tihedus: 198 in/km² Ajalugu ● 1887-1910 oli Korea okupeeritud Jaapani poolt ● Korea lõhenes Põhja- ja Lõuna-Koreaks Teise maailmasõja lõpus ● Korea jagunes kaheks vastandliku ilmavaatega riigiks ● 1950-1953 oli sõda Põhja- ja Lõuna-Korea vahel ● R...
DEMOCRATIC PEOPLE’S REPUBLIC OF KOREA Overview ◦Capital: Pyongyang ◦Population: 25.37 million ◦Supreme leader: Kim Jong-un ◦Eternal leaders: Kim Il-sung, Kim Jong- il Kim Il-sung's rule ◦Korea split in half ◦Free elections Kim Il-sung's rule ◦The Korean War (1950-1953) ◦Juche Kim Jong-il's rule ◦Songun ◦Arduous March ◦Kim Jong-un List of used sources ◦ http://www.zerohedge.com/sites/default/files/images/user5/imageroot/north%20ko rea%20night%20photo_0.jpg ◦ http://www.dummies.com/education/history/world-history/a-brief-history-of-north-kor ea/ ◦ https://en.wikipedia.org/wiki/Kim_Il-sung#/media/File:Kim_Il_Sung_Portrait-2.jpg ◦ https://en.wikipedia.org/wiki/Korean_Demilitarized_Zone#/media/File:070401_Panm unjeom3.jpg ◦ https://qph.ec.quoracdn.net/main-qimg-0af26693c835b5b031db281e3dbbb96f-c ◦ http://apjjf.org/data/43032.jpg ◦ http://www.travelpostersonline.com/ekmps/shops/travelposters/images/north-korean-p ...
Muutused Põhja-Koreas peale 2018. aasta taliolümpiamänge Lõuna-Koreas · Avamisel olid ühise lipu all. · Sportlasi oli 22. · Mängudel medaleid ei võitud, kuid parima koha saavutasid iluuisutajad. · Suhted teiste riikidega hakkasid paranema. https://www.trover.com/d/XsgD Põhja-Korea kaks eelmist diktaatorit. Esimene kuju on Kim Il-sung ja teine on tema poeg Kim Jong-il. https://www.independent.co.uk/news/world/asia/kim-jong-un-childhood-what-boy-school- friends-north-korea-leader-bern-switzerland-a8160391.html Kim Jong-un on praegune Põhja-Korea valitseja. https://www.flickr.com/photos/19334142@N05/15365159783 Klassiruum ja õpilased Põhja-Koreas. Kokkuvõte · Töö eesmärk täitus. · Tööd võiks edasi arendada ja uurida peale taliolüpiamänge nende elu Põhja-Koreas. · Oli raskusi paarilisega tegemisel. · Ma tegin paaristööd koos Viktoria Dolzkovaga, ta
12. Külma sõja kriisid 1950-1953 Korea sõda - II maailmasõjas Jaapanil > jagati USA-le ja NSV Liidule - riik seega kaheks, korealased ei olnud nõus: >Kim Il Sung tungis Lõuna-Koreasse (NSVL, Hiina) - 1953 vaherahu - NB! Jaapani abi Kim Il Sung Kim Jong Il http://www.guardian.co.uk/world/video/2011/dec/19/kim-jong-il-mourning-video?INTCMP=ILCNETTXT3487 Kim Jong-un 1956 Ungari ülestõus - ülestõus nõukogude korra vastu - peaminister Imre Nagy soov VLO-st lahkuda > NSVL surus ülestõusu maha (Budapest vallutati) > Nagy hukati, hukkus 2000, põgenes 200 000 > NSVL võitis, kuid reziim senisest leebem >> lootusetus, leppimine 1961 Berliini kriis - takistamaks põgenemast - 1955 Hallsteini doktriin: SLV ei tunnista SDV-d, on rahva ainuesindaja - SDV juhi ettepanek - NB! J. F. Kennedy kõne "Ich bin ein Berliner" http://www.youtube.com/watch?v=_Pjn5E6yOKo 1962 Kuuba kriis 1962 Kuuba kriis...
Põhja-Korea Hans Martin Tomingas 8.b Geograafiline asukoht Korea poolsaare põhjapoole ala. Naabrid on Hiina, Venemaa ja Lõuna-Korea Põhja-Korea öösel Andmed Pindala: 120 540 km² Populatsioon: 24 895 000 Pealinn: Pyongyang (elanike arv 3 255 288) Usk: Ametlikult keelatud. (99.8% elanikest ei tunnista jumalat) Pinnamood Põhja-Korea pinnamood on mägine. Maastik koosneb peamiselt paljudest mägedest ja nõlvadest ning sügavatest orgudest. Kõrgeim mägi on Baekdu mägi (2745 m). Suurem osa inimestest elab Põhja-Korea lõuna osas kus on tasasem. Kliima 4 aastaaega. Keskmine päevane temperatuur talvel 8 °C, suvel +24 °C. Suved on vihmased, lühikesed ja soojad. Talved on külmad, kuivad ja karmid. Aastane sademete hulk on 1000 mm, millest 75% sajab suvel. Parasvööde Taimestik ja loomastik Loomad: metssead, leopardid, rebased, pesukarud, tiigrid, hülged, pruunkarud, Aasia mustkarud. Taimed: männid, vahtrad, kased, paplid, jal...
Sõdadeta maailm 21. sajandil Wikipeedia andmetel on sõda riikide, rahvaste või muude rühmituste vaheline organiseeritud konflikt, surumaks ühe osapoole tahet, huvisid või ideoloogiat jõuga peale vastas poolele ja põhiliseks edu saavutamiseks on üldjuhul lahing. Kuid kas sõdadeta maailm on 21. sajandil võimalik? Teisest maailmasõjast alates pole möödunud ühtki päeva relvakonfliktita. Alati on olnud riikide vahel erimeelsused, mille tõttu on arenenud mitmed kriisid (näiteks Korea sõda, Suessi kriis või Vietnami sõda). Kohati võib jääda mulje, et inimene ei oskagi enam ennast muul moel väljendada kui ainuüksi vere valamisega. Tänapäeval, 21. sajandil, haaravad sõjad aina rohkem riike endaga kaasa. Agressiivse poliitika jätkumisel ei ole kolmas maailmasõda enam kaugel, ennekõike silmas pidades kõige teravamat vastasseisu läänemaailma ja idamaade vahel, mis väljendub arengumaade poliitikasse sekkumises ning ...
Maailma lõpp Keiu Kaur Maailmalõpp on teema, mida käsitletakse päevast päeva. Seda on ennustatud juba aegade algusest saadik meie esivanemate poolt. Räägitakse, et me oleme üleelanud juba sadu või rohkem maailmalõppe, aga sellest hoolimata on kõik endine. Miks see siis meis hirmu tekitab, kui igaüks meist on mõne maailmalõpu üleelanud? Maailmalõpu teooriaid on väga suurtes kogudes: nii ulmelisi kui ka täiesti reaalselt mõeldavaid. Mina isiklikult ei usu, et maad võiks tabada mõni ufode rünnak või et maale teeks lõpu mingi saatuslik kuupäev nagu selleks oli 2012. 12. 21. Pigem arvan, et nagu ka igale inimesele on määratud surm, on määratud ka meie planeedile lõpp. See on täiesti loomulik eluosa. Nii, nagu iga inimene saab lühendada oma eluiga näiteks suitsetamise või joomisega, saame teha ka maailmale kiirema lõpu näiteks tuumasõjaga. Kui me isegi ei kiirenda seda protsessi juhtub see nii kui nii . Teooriaga, et maail...
annaabi.ee 
